Reformierakond avalikustas möödunud nädalal nimekirja Eesti eelistustest ELi järgmise eelarveperioodi raha kasutamiseks.
Eestile mõeldud toetuste üldmaht jääb eeldatavalt eelmise perioodiga samaks ehk on ca 3,4 miljardit eurot. Alltoodud logistikataristu loetelu on esitatud Reformierakonna juhatuses arutamiseks. Lisaks toetab erakond klastrite, sealhulgas logistikaklastri toetamist.
• 192 miljonit eurot: Tartu-Tallinna maantee Mäoni neljarealiseks, sh valgustuse ja mahasõitude arendamine (nõutav minimaalne kaasrahastamismäär ei ole teada).
• 192 miljonit eurot: Saaremaa sild (nõutav minimaalne kaasrahastamismäär ei ole teada).• 100 miljonit eurot: linna- ja linnaliste asulate tänavate kaasajastamine, sealhulgas Põhjaväila rajamine koos Russalka mitmetasandilise ja Haabersti ringristmikega, et suunata liikluskoormust Tallinna kesklinnast mööda (nõutav minimaalne kaasrahastamismäär ei ole teada).• 96 miljonit eurot: Rail Baltica (160 km/h kiirusele).• 90 miljonit eurot: Tallinna lennujaama laiendamine (Schengeni ooteruum) ja lennuraja pikendamine 3800 meetrini (nõutav minimaalne kaasrahastamismäär ei ole teada).• 64 miljonit eurot: Via Baltica ja Pärnu ümbersõidu rajamine.• 64 miljonit eurot: Tartu teise ümbersõidu rajamine.• 64 miljonit eurot: Hiiumaa praamide ehitamine (nõutav minimaalne kaasrahastamismäär ei ole teada).• 35 miljonit eurot: Tallinn – Narva maantee Jõhvi – Narva lõik koos uue sillaga üle Narva jõe Venemaale (ja EL – Venemaa partnelus-lepingu raames Peterburini); Lääne-Virumaa piires neljarealiseks ehitamine, viaduktide ning Haljala-Rakvere, Sõmeru, Kunda-Põdruse ristmike väljaehitamine.• 2 miljonit eurot: Tartu lennuvälja edasiarendamine (nõutav minimaalne kaasrahastamismäär ei ole teada).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Saaremaa silda tuleks rahastada ELi rahaga, Tallinna Sadama tellitud praamide mahamüümise ja riigilaenuga, kirjutab ettevõtja ja majandusteaduste dotsent Endel Oja.
Kas oled kunagi teinud äriotsuse, tuginedes vaid kõhutundele? Tõenäoliselt küll. Ettevõtluses on intuitsioonil oma koht, kuid tänapäeva kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas võib see osutuda petlikuks. Kuidas teha vahet tundel ja tegelikkusel? Vastus peitub andmetes. Andmetark juhtimine ei ole enam pelgalt suurkorporatsioonide pärusmaa, vaid edu võti igas suuruses ettevõttele.