Autor: Rivo Sarapik • 22. veebruar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ivar Kohvi kommentaar täna riigikogus vastu võetud kütusemüüjate tagatise nõudele.

Meil on hea meel, et poliitikud lõpuks vajalikud seadusemuudatused vastu võtsid ning loodetavasti hakkab see lähema poole aasta jooksul ka oma positiivset mõju avaldama.

Möödunud aastal jäi Eesti riigil toime pandud käibemaksupettuste tulemusel saamata ligi miljard krooni. Sellele eelneva kahe aasta summade alalaekumistest ei ole keegi avalikult rääkinud. Tõenäoliselt saame kokku veel ühe miljardi.

Millega siis kurikaelad tegelevad? Maksupettused pannakse peamiselt toime kütuse aktsiisilaost väljaviimisel, mil kauba tarbimisse lubajal tekib kohustus deklareerida ja hiljem ka tasuda käibemaks. Tasumist reeglina aga ei järgne. Maksetähtaja saabudes on firma varatu ja pankrotis. Nüüd võetakse kasutusele uus ettevõte ning sama skeem kordub uuesti ja uuesti. Selliste petturfirmade eluiga on keskmiselt 70 päeva ja oma elutsükli jooksul jõutakse riigile tasumata jätta käibemaksu suurusjärgus 800 000 €. Eesti kütuseturult kogutava käibemaksu summa oli 2010. aastal hinnanguliselt 2,7 miljardit krooni – seega jäi kogu turu mahust riigil saamata 25-35%. See on karm reaalsus.

 Kirjeldatud petuskeem ei toimiks kui poleks nõudlust - kui poleks tanklate omanikke, kes pakutavat üliodavat kütust ostavad ja selle siis heausksele tarbijale suure vaheltkasuga maha müüvad. Ka tavatarbija, kes oma autot sellistes tanklates tangib, muudetakse sisuliselt  maksupettuses osalejaks.