Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hololei: kaup liigub konteinerisse ja Eesti poole
Väljavõtteid Euroopa transpordivoliniku Siim Kallase kabinetiülema Henrik Hololei esinemisest tänasel Eesti perifeeriastaatuse üle diskuteeriva majanduskonverentsil. Hololei rääkis Eesti võimalustest Lääne-Euroopa veokoridoridega sidumisest.
------
Eesti sidumine Lääne-Euroopa võrkudega on poliitiline prioriteet ja parteiülene, sest investeeringud on pikaajalised, nende tagasi tootmine samuti.
Euroopa konteinerisadamad kasvasid mullu keskmisel 11%, mõni sadam ka 20%. Prognoos näitab lähiaastaiks suuremat kasvu. See läheb kokku ka Eli ja III riikide vahelise kaubakasvu prognoosiga. EL vajab alternatiivseid ühendusi, et vältida sõltuvust III riikide (peamiselt Venemaa) meelevallast. See avab Eestile võimalusi.
Euroopas investeeritakse konteinerivedude kasvu. Kolm suurt konteinerisadama – Rotterdam, Antverpen ja Hamburg –ühendused on muutunud keerulisemaks, sest palju pudelikaelu on erinevatel veoviisidel. Süvise tõttu on suurtel - 12-14 000 TEU mahutavatel – konteinerilaevadel juba probleem Hamburgi sadamasse sisenemisel. Suured terminalifirmad räägivad seetõttu, et kaubavoogude liikumine toimub ida poole. Poolal on selles hea asukoht, Tallinnal suur võimalus neist voogudest osa saada, sest Eesti investeeringud on tehtud tulevikku silmas pidades ja Tallinna Sadama suutlikkus suurem kui täna reaalselt kaupa liigub. Eestil on pakkuda efektiivne, kõrget teenust pakkuv ja potentsiaalikas Tallinna Sadam.
Transiiti tuleb vaadata laiemalt – mitte keskenduda ainult Ida-Läänesuunalisele. Potensiaal Põhja-Lõuna suunaliseks veoks on suur. Infra täna veel ei toeta samas, kuid see oleks nn tagaukse kaudu Kesk-Euroopasse tungimine.
Rail Baltica peab pakkuma lisaväärtust ka reisijatele. Eesti on kolmest Balti riigist oma osa efektiivseimalt ära teinud. Euroopa Komisjon hindab kõrgelt, et ka majanduslanguse tingimustes tehti võetud kohustused Rail Balticasse ära.
Rongide liikumiskiirus on Leedus väga madal – kuni 60 km/h. See pidurdab kauba sujuvat liikumist. Samas riigil poliitiline tahe raudteed arendada olemas ja riik ehitab Kaunaseni (ehk 100 km Poola piirist) Euroopa rööpmelaiusena raudteeliini ehk sisuliselt toob selle laiuse Baltikumi.
Tallinnast Euroopasse välja jõudmine jääb täna Läti taha, mis kriisis investeeringuid teha ei suutnud.
Euroopa rööpmelaiusega raudtee olemasolu Tallinnast Euroopasse on vajalik, see pole vaid majanduslikult ja logistiliselt, vaid ka poliitiliselt oluline. Peatselt valmiv uurimus näitab, et Tallinnast Riiani viiv Euroopa rööpmelaiusega maksev raudtee maksab umbes neli miljardit eurot. Täna reisijaid ja kaupa selleks ei ole.
Ühtset toimivat raudteevõrku Euroopas täna veel ei ole, samas rööpmevahe ühtlustamist kogu Euroopas Euroopa Komisjonis arutatud ei ole. Seda reguleerib turg.
Hetkel kuum
Tallinna Lennujaam suurepäraselt viimastel aastatel tegutsenud uute klientide ja reisijate saamiseks. Eesti sihtkohana väikese koduturu tõttu on kehv. Samas on meil õppida näiteks Katarist, mida läbib 15 mln reisijat aastas ja Qatar Airways oma lannukitega maailma kiiremini kasvav firma, omamata koduturgu.
Samuti võiks Eesti kasutada oma võimalusi kaubalennujaamana. Täna saabub väärtuskaupadest Euroopasse 99% lennukitega. Erinevad lennukaubakeskused on harva suured lennujaamad. Euroopas näiteks Belgias asuv Liege – pole suur linn või lennujaam. Infra kaubavedudeks on Eestis olemas ja tulevased investeeringud lennurajasse kaotavad ka piirid lennukite suurusele ehk maailma suurim lennuk Airbus A380, mis vajab 4,1 km pikkust lennurada, saab Tallinnas maanduda.
Lennundus ei ole vaid kommertstegevus, vaid kasutada ka riigi poolt pakutavaid võimalusi sihtkohtade ja tiheduse parandamiseks. Kui siia lennata ei saa, ei ole me ei turismi- ega konverentsimaa.
Seotud lood
Tallinna Lennujaama saamiseks rahvusvaheliseks kaubaväravaks on mitmeid kitsaskohti, eelkõige ruumipuudusest tingitud kaubaterminalide väiksus ja juba täna kriitiliseks muutunud veokite parkimine, leiab lennukauba maismaaveo ja käitlusega tegeleva Ospentos Internationali juht Haiti Arendi.
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Enimloetud
1
3
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele