Mis takistab Tallinna kaubaväravaks saamast?

Pikemas arenguplaanis on Tallinna Lennujaamal küll olemas visioon, kuid selle realiseerimine võtab alates (poliitilisest) otsusest aastaid. Samas on siin ka oluline osa ka otsusest endast.

Enne, kui ei ole n.ö. maksvat klienti, kes garanteeriks mahu, ei julge keegi endale võtta vastutust/kohustust sellist investeeringut teha. Teisalt aga ei teki tühja koha peale midagi. Seni, kuni ei ole olemas meil infrastruktuuri, mis suudaks käsitleda näiteks kogu või osa Ericssoni poolt ja tema heaks Eestis toodetud toodangut, liiguvad olulised kaubamahud Tallinnast maanteed pidi suurematesse Euroopa lennujaamadesse, kus kaup siis õhuteed pidi sihtkohta lennutatakse.

Veoautode parkimine kaubateeninduskeskuses. Tänases olukorras, kus ühele väikesele maa-alale on koondunud pea kõik Tallinna Lennujaamas opereerivad kaubakäitlejad ja lisaks sellele on koondanud ka maksu- ja tolliamet oma selle piirkonna teeninduskeskuse, on pea igapäevaselt olukord, kus rääkimata veokitest, ei mahu ära enam olemasolevale parklale ka operaatorite sõiduautod (ilmselt kaubaküla rajades olemasolev parkla just sõiduautodele just oligi mõeldud).

Ja see on tänane olukord, kus Tallinna Lennujaamas teenindatakse põhiliselt reisilennukitega veetavaid kaupu. Kui aga visiooniks ja sooviks oleks arendada Tallinnas regulaarsete kaubalennukite teenindamist, siis on veoautode parkimist puudutav oma ressursid juba ammendanud.

Mistahes lennujaamades Euroopas, see ei kehti Riia ega Vilniuse kohta, on veoautodele olemas parklad, kus viimased saavad oodata oma laadimisjärge või siis tolliametnike poolt teostatavaid protseduure.

Sellele probleemile on olemas lahendus....kuid ilmselt kallis.

Otse kaubakäitlejate terminalide vastas laiutab juba üle kümne aasta tühi eraomaniku omanduses olev krunt. Mulle ei ole teada, kes on omanik või mis (kas üldse) on sinna planeeritud, kuid reaalne lahendus oleks olemas. Tallinna Lennujaamal ilmselt sellise investeeringu jaoks vahendid puuduvad, sest olemasolevaid vahendeid investeeritakse eelkõige lennureisijate mugavusse ja turvalisusse – mis on ka Lennujaama seisukohast mõistlik.

Siinkohal võiks aga appi tulla ja õla alla panna riik, kes on logistika valdkonna seadnud üheks enda prioriteediks. Samas, kui aga tagasi tulla kaubakäsitlemiseks mõeldud pinna puuduse juurde, siis kas ikka oleks mõttekas investeerida täna ja praegu veokite parklasse, kui pikemas perspektiivis on plaan kaubaküla kolida teisele poole maandumisrada, kus saaks planeerida ja rajada läbimõeldult ning tulevikku vaatavalt hooned koos parkimisküsimuste ja muu selle juurde käivaga?