Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Raudtee teenis kriisis rekordi alla kasumi
Eesti Raudtee teenis esialgsetel andmele mullu 325 mln krooni ehk peaaegu kõigi aegade suurima kasumi. Ettevõtte finantsjuhi ja juhatuse liikme Priit Halleri sõnul peitub tulemuse taga viimaste aastate kärped ja optimeerimised.
"Kriis mõjus meile hästi. Pidime teistest firmadest aasta-paar varem toimetama hakkama. 2007. aastal, kui mahud kiiresti kukkuma hakkasid, pidime kiiresti reageerima. Nüüd saame juba neid vilju maitsta," selgitas Haller. "Peamiselt on tulemuse taga efektiivsuse parandamine - investeerisime infrasse ja ITsse ning kärpisime tööjõudu. Niinimetatud jäme efektiivsus on sellega saavutatud, eks detailsemalt saab veel alati timmida."
Lisaks tõid erakorralist tulu eelmise aasta ootamatud kaubavood - näiteks veeti sügisel läbi Eesti raudteed mööda Valgevenesse miljoneid tonne Venezuela naftat. Ootamatusele vaatamata ei olnud tegemist sülle kukkunud kaubavooga, selle saamise nimel võisteldi Läti, Leedu ja Ukrainaga.
Jooksvat aastat alustas ettevõte aga mullusest konservatiivsema plaaniga - kaubamaht kahane 10 ja käive 5% ning kasumiks kolm korda vähem 100 mln krooni. Konservatiivne olid ettevõtte plaanid samas ka eelmisel aastal, kui kevadel pärast kolme kuud 16,4% võrra kasvamist selles trendi veel ei kinnitatud. "See eelarve on realistlik. Plaanimatute kaupade lisandumist ei näinud me ju eelmisel aastal ette. Loomulikult oleme selleks ka tänavu valmis, aga eelarvesse seda kirjutada ei saa," täiendas Haller. Samuti jäi eelarvesse varuressurssi võimalike ootamatute kaubavoogude tarvis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Languse taga on Halleri sõnul siinse transiidi hirmu Ust-Luga sadama pikalt edasi lükatut käivitumine möödunud nädalal. "Terminali käivitamine võib võtta 1,5 aastat ehk, kuidas see meid mõjutama hakkab, seda veel näeme. Kui terminal töötab poole koormusega, jääb Eesti Raudteel saamata umbes 100 mln krooni infrakasutustasudena. Ust-Luga mõju meile on samas pigem lühiajaline, sest kauba, mida kaotame, püüame uuega asendada." Uued kaubad peaksid tulema gruppidest, mille võimsuste käitlemiseks on Eestis võimsusi üle - näiteks süsi, väetis, vili ja ka nafta. Töö selle nimel käib ja on ka pooleliolevaid läbirääkimisi.
2010 (auditeerimata tulemused)
Kohalikud veod, mln t 4,24Rahvusvahelised v, mln t 25,39Kokku 29,63
Tänavuselt kuni 10% mahulangust ootav Eesti Raudtee alustas aastat kasvuga. Jaanuaris veeti Eesti Raudtee infrastruktuuril 3,045 miljonit tonni kaupa ehk 18,9% mullusest jaanuarist rohkem.
Eelmisel aastal veeti Eesti Raudtee infrastruktuuril kaupa kokku 29,63 miljonit tonni, mis tähendab 17% kasvu. Kahanesid kivisöe, puiste- ja keemiakaupade vedu.
Valitsuskabinet otsustas jagada Eesti Raudtee kaheks ettevõtteks – infrastruktuuri-haldajaks ja kaubavedudega tegelevaks firmaks. Viimase võib riik ka müüa.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kinnitas esmaspäeval AS-i Eesti Raudtee 2010. aasta majandusaruande, mille kohaselt teenis ettevõte 1,68 miljardi kroonise tulu juures 328,7 miljonit krooni puhaskasumit.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.