Autor: Rivo Sarapik • 4. veebruar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Kriis mõjus meile hästi. Pidime teistest firmadest aasta-paar varem toimetama hakkama. 2007. aastal, kui mahud kiiresti kukkuma hakkasid, pidime kiiresti reageerima. Nüüd saame juba neid vilju maitsta," selgitas Haller. "Peamiselt on tulemuse taga efektiivsuse parandamine - investeerisime infrasse ja ITsse ning kärpisime tööjõudu. Niinimetatud jäme efektiivsus on sellega saavutatud, eks detailsemalt saab veel alati timmida."

Lisaks tõid erakorralist tulu eelmise aasta ootamatud kaubavood - näiteks veeti sügisel läbi Eesti raudteed mööda Valgevenesse miljoneid tonne Venezuela naftat. Ootamatusele vaatamata ei olnud tegemist sülle kukkunud kaubavooga, selle saamise nimel võisteldi Läti, Leedu ja Ukrainaga.

Jooksvat aastat alustas ettevõte aga mullusest konservatiivsema plaaniga - kaubamaht kahane 10 ja käive 5% ning kasumiks kolm korda vähem 100 mln krooni. Konservatiivne olid ettevõtte plaanid samas ka eelmisel aastal, kui kevadel pärast kolme kuud 16,4% võrra kasvamist selles trendi veel ei kinnitatud. "See eelarve on realistlik. Plaanimatute kaupade lisandumist ei näinud me ju eelmisel aastal ette. Loomulikult oleme selleks ka tänavu valmis, aga eelarvesse seda kirjutada ei saa," täiendas Haller. Samuti jäi eelarvesse varuressurssi võimalike ootamatute kaubavoogude tarvis.

Languse taga on Halleri sõnul siinse transiidi hirmu Ust-Luga sadama pikalt edasi lükatut käivitumine möödunud nädalal. "Terminali käivitamine võib võtta 1,5 aastat ehk, kuidas see meid mõjutama hakkab, seda veel näeme. Kui terminal töötab poole koormusega, jääb Eesti Raudteel saamata umbes 100 mln krooni infrakasutustasudena. Ust-Luga mõju meile on samas pigem lühiajaline, sest kauba, mida kaotame, püüame uuega asendada." Uued kaubad peaksid tulema gruppidest, mille võimsuste käitlemiseks on Eestis võimsusi üle - näiteks süsi, väetis, vili ja ka nafta. Töö selle nimel käib ja on ka pooleliolevaid läbirääkimisi.

2010 (auditeerimata tulemused)   

Kohalikud veod, mln t  4,24Rahvusvahelised v, mln t 25,39Kokku    29,63

Müügitulu, mln kr  1670

Puhaskasum, mln kr  325

Töötajaid 1737

Eesti Raudtee arvudes

(seisuga 31.detsember)

Tegevusnäitajad:              2009     2008    2007    2006     2005     2004     2003    

Kohalikud veod, mln t       2,84     4,06      4,9        3,2        3,7         2,9         3,8Rahvusvahelised v, mln t 22,54   22,01   31,8     41,1      40,5      40,0        38,5Kokku                                   25,38   26,07   36,7     43,3      44,2      42,9        42,3

Finantstulemused:

Müügitulu, mln kr             1516,7  1649,9 1637,0 1820,8  1757,1  1685,8  1737,0Puhaskasum, mln kr       120,4    69,6     143,8    249,3     348,0    314,8    346,7Investeeringud, mln kr     609,6   459,8    645,4    521,6     554,8    605,6    497,4Omakapital, mln kr          2174,6  2054,2 1881,5 1965,2   1709,9  1426,9  1167,7 

Töötajad:

Töötajate arv                    1693     1821      2095      2345     2389     2674      3194

Allikas: Eesti Raudtee