Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Seeder: tagatist maksku vaid aktsiisilaost kütuse ostja
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tegi Riigikogu rahanduskomisjonile ettepaneku küsida kütusefirmadele kavandatavat 100 000 euro suurust tagatist vaid aktsiisilaost ostjaile.
"Reeglina toimuvad käibemaksupettused kütuse ostmisel aktsiisiladudest, misjärel kütuse edasimüümisel jäetakse käibemaks tasumata ja pettuse toimepannud firma likvideeritakse, ning riigil puudub võimalus kahjude sissenõudmiseks. Selliste maksupettuste vastu tuleb tõsiselt võidelda ning siinkohal on tagatiste nõudmine vajalik ja põhjendatud," ütles Seeder.
Tema sõnul üksiktanklatele ja väiksematele tanklakettidele 100 000 eurose tagatisnõude rakendamine ei ole põhjendatud, kuna seal üldjuhul käibemaksupettusi ei toimu. Kui isegi tanklaomanikust kütusefirma paneb toime maksupettuse, on tal tankla näol olemas reaalne vara ja riik saab kahjud sisse nõuda. Riigikogus on teisel lugemisel vedelkütuse seaduse muudatused, mille kohaselt on plaanis kehtestada kõigile kütusefirmadele minimaalselt 100 000 euro suurune tagatisnõue.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi hinnangul peaks kütuse hulgimüüjale käibemaksupettuste ära hoidmiseks seadma suurema, vähemalt miljon euro suuruse tagatise.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tegi eile ettepaneku mitte toetada valitsuses täna arutlusele tulevat eelnõu, millega kehtestatakse kõigile kütusemüüjatele vähemalt 100 000eurose tagatise nõue.
Riigikogu rahanduskomisjoni juhi Taavi Rõivase sõnul said kütusemüüjad tagatisenõudest täiesti valesti aru ja ohtu nende tegevusele ei ole. Eeskujulikult käitunud tankla võib pääseda tagatisest kõige räigemas määras.
Kütuse- ja metallisektori käibemaksupettustega võitleva maksuhalduri andmeil ulatub Eesti maksumaksjate maksuvõlg kuue miljardi krooni ehk ligikaudu 383,5 miljoni euroni, millest arvestatav osa on lootusetu.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.