Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vabatsoon pani sadamad kaklema
Riigifirma Tallinna Sadama juhid soovivad rahandusminister Jürgen Ligile saadetud kirjas, et valitsus ei annaks Paldiski Põhjasadamale luba asutada ebaseaduslikult rajatud ning detailplaneeringuta laoplatsile vabatsoon.
Paldiski Põhjasadama offshore-firma taha peituv omanik taotleb sõiduautode laoplatsile vabatsooni staatust, vastav valitsuse korralduse eelnõu on lõpetamas kooskõlastusringi ministeeriumides ja peaks varsti jõudma valitsuse lauale. Paldiski Lõunasadama omanikuks olevat Tallinna Sadamat ärritab aga see, et konkurendid saavad oma äri ajada seadusi eirates ning vabatsooni asutamist lubades asuks valitsus sellist äristiili toetama.
Kahe sadamafirma vaidluses põrkuvad reformierakondlased. Tallinna Sadama huve esindab Reformierakonna mõjukas liige Neinar Seli, kes on riigifirma nõukogu esimees. Paldiski Põhjasadamaga seotud ärimehed eesotsas Aleksei Tšuletsiga aitasid aga viimastel kohalikel valimistel Paldiskis võimule just Reformierakonna. Paldiski Sadama endine juht on reformierakondlane Antropov, kelle valimiskampaaniat Paldiski Sadam ka varjatult 2007. aastal rahastas.
"Paldiski Sadamate AS tänab maksu- ja tolliametit ja rahandusministeeriumit Paldiski Põhjasadamasse vabatsooni loomise idee toetamise eest. Sellegipoolest on Paldiski Sadamate AS sunnitud pöörduma Vabariigi Valitsuse, riigikantselei ja rahandusministeeriumi poole palvega Paldiski Põhjasadamasse vabatsooni loomise otsuse (korralduse) vastuvõtmiseks kiireloomulisena,“ kirjutas novembri lõpul nimetatud asutustele Paldiski Sadamate juhatuse liige Aleksandr Kovaljov.
Kiirustamise põhjuseks tõi ta võimaliku transiidilepingu sõlmimine Daimler AG-ga, kes on seadnud tingimuseks vabatsooni olemasolu. Daimler AG korraldas konkursi, millel osalevad Paldiski Põhjasadama kõrval Hanko sadam Soomest ning Ust-Luuga sadam Venemaalt.
Vabatsooni loomise ja lepingu sõlmimise järel plaanib Põhjasadam saavutada aastaseks transiidimahuks 100 000-150 000 autot, seda praeguse 80 000 auto asemel. Paldiski Põhjasadama üks äriidee ongi sõiduautode transiit Venemaale. Selleks rajati Paldiskisse suured autode ladustamise platsid ning Koidula piiriraudteejaama lähistele sõidu- ja veoautode transpordikeskus ning logistikajaam.
Valitsuse korralduse eelnõu vabatsooni loomiseks lõpetab just kooskõlastust ministeeriumides ning peaks positiivse tagasiside korral kohe-kohe jõudma valitsuse istungile. Näiteks majandusministeerium toetas neljapäeval eelnõud, küll ühe märkusega.
Tallinna Sadama juhid aga loodavad, et rahandusminister Jürgen Ligi tõmbab Paldiski Põhjasadama plaanidele kriipsu peale. "Palume Teid mitte esitada kooskõlastusringile Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu Paldiski linnas vabatsooni loomise kohta. Oleme valmis oma seisukohti igal ajal Teile täiendavalt põhjendama,“ kirjutasid Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand ning nõukogu esimees Neinar Seli hiljuti rahandusminister Jürgen Ligile.
Kirjast selgub, et kinnistutel, millele Põhjasadama omanik taotleb vabatsooni staatust, pole kehtivat detailplaneeringut ega kasutusluba. Jõustunud kohtuotsuste järgi on laoplatsid rajatud sinna ebaseaduslikult. Ka ehitajatele jäädi platside rajamise eest võlgu.
Riigile kuuluva sadamaettevõtte juhte pahandabki, et üks seltskond ajab oma äri seadusi rikkudes ning sellest hoolimata plaanib riik sinna anda veel vabatsooni loa. "Võib-olla oleme neile ebamugav konkurent," arvas Paldiski Sadamate nõukogu esimees Aleksei Mürisep kirja kohta.
Hetkel kuum
Tema sõnul on kinnistute detailplaneeringuga alustatud ning asjad liiguvad ilusti edasi. "Vaidlus oli selles, et eelmine linnavalitsus ei tahtnud detailplaneeringut vastu võtta, kuigi meil oli selleks olemas täielik õigus," lisas Mürisep.
Kui peale eelmise aasta kohalikke valimisi tõukas Paldiski Põhjasadama seltskond, eesotsas sadama ühe omaniku Aleksei Tšuletsiga troonilt kauaaegse linnapea Jaan Mölderi, hakkasidki kohe liikuma ka seni linnavõimu taga seisnud Põhjasadamaga seotud asjad.
Kes on kes
Paldiski Põhjasadama omanikud varjavad end. Avalikkusel pole teada, kellele tegelikult kuulub Paldiski Põhjasadama omanikuks olev Paldiski Sadamate AS.Paldiski Sadamate omaniku ametlikud niidiotsad sumbuvad Hollandi Antillidel registreeritud ettevõttesse CNP Investments N.V. Sama omanik on ka OÜ-l Altoona, kellele kuuluvad vaidlusi tekitanud kinnistud, kuhu soovitakse vabatsoon rajada.CNP Investi omanikeringi kuuluvad tõenäoliselt Aleksei Tšulets ja Aleksandr Nakonetšnõi, kuid nad ei pruugi olla selle ettevõtte enamusosanikud.Tolliseaduse järgi nõutakse vabatsoonis tegutsemise loa taotlejalt piisavalt laitmatut ärialast reputatsiooni. Kuid vabatsooni loomisel need nõuded ei kehti.
Taust
Eestis tegutseb praegu kolm vabatsooni – Muuga, Sillamäe ja Valga. Need loodi aastatel 1997-1999. Muuga ja Sillamäe sadamates on loodud vabatsoonid kogu sadama ulatuses ning vabatsoonis tegutsevad kümnetel hektaritel hulgaliselt operaatorfirmasid. Paldiski Sadamate taotleb vabatsooni ühele laoplatsile, kus toimub sõiduautode transiit Venemaale.
Seotud lood
Riigi kasu tuleneb kaudselt sellest, et tehakse investeeringuid, suureneb kaubavoog, elavneb ettevõtlus ja luuakse uusi töökohti ning kõik see kogumis tõstab riigile laekuvat maksutulu, kommenteeris rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla
Paldiski Sadamate nõukogu esimees Aleksei Mürisepa sõnul annab vabatsoon kauba omanikule rohkem võimalusi. Näiteks, kui Euroopas valmistatud kaup tuleb vabatsooni lattu, siis kauba valmistaja saab oma riigis käibemaksu tagasi.
Valitsuse korraldusega luuakse Paldiski linnas Majaka tee 9/11 asuvale piiritletud maa-alale Paldiski vabatsoon. Selle tähtajaks määratakse viis aastat ehk vabatsoon luuakse kuni 31. detsembrini 2015.
Valitsuse korraldusega loodi viieks aastaks Paldiski vabatsoon kinnistutele, millel puudub kehtiv detailplaneering ning sõiduautode ladustamise platsid on sinna rajatud ebaseaduslikult.
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.
Enimloetud
2
Wrangö jääklass tunnistati Prangli liinile vastavaks
4
Viimased uudised
Lisatud ülevaade Hiina veokitootjatest ELi turul septembri alguse seisuga
Konverentsid
Hetkel kuum
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele