Autor: Jaana Pikalev • 16. detsember 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vabatsooni kontrollitüübiks on I tüüp, mis tähendab piiratud ala olemasolu ja tollikontrolli kauba vabatsooni ja vabatsoonist välja toimetamisel.

Vabatsooni loomist taotles Paldiski Sadamate AS, kelle tegevusalaks on sõiduautode transiitvedu Venemaale. Sõiduautod saabuvad Paldiskisse Põhjasadama kaudu, suundudes peamiselt maanteetransporti kasutades Venemaale. Vabatsooni loomise põhjuseks on ettevõtte äripartnerite huvi toimetada kaupa Venemaale läbi Eestis asuva vabatsooni. Vabatsooni olemasolu tõstab Paldiski Sadamate AS konkurentsivõimet Läänemere regioonis ning loob vajalikud tingimused kaubamahtude säilitamiseks ja suurendamiseks.

Riigifirma Tallinna Sadama juhid soovisid rahandusminister Jürgen Ligile saadetud kirjas, et valitsus ei annaks Paldiski Põhjasadamale luba asutada ebaseaduslikult rajatud ning detailplaneeringuta laoplatsile vabatsoon.

Kirjast selgub, et kinnistutel, millele Põhjasadama omanik taotleb vabatsooni staatust, pole kehtivat detailplaneeringut ega kasutusluba. Jõustunud kohtuotsuste järgi on laoplatsid rajatud sinna ebaseaduslikult. Ka ehitajatele jäädi platside rajamise eest võlgu.

Riigile kuuluva sadamaettevõtte juhte pahandabki, et üks seltskond ajab oma äri seadusi rikkudes ning sellest hoolimata plaanib riik sinna anda veel vabatsooni loa. "Võib-olla oleme neile ebamugav konkurent," arvas Paldiski Sadamate nõukogu esimees Aleksei Mürisep kirja kohta. Tema sõnul on kinnistute detailplaneeringuga alustatud ning asjad liiguvad ilusti edasi. "Vaidlus oli selles, et eelmine linnavalitsus ei tahtnud detailplaneeringut vastu võtta, kuigi meil oli selleks olemas täielik õigus," lisas Mürisep.

Paldiski Sadamate ASi äritegevus on suunatud sõiduautode ladustamisele rahvusvahelise transiidi ahelas. Ettevõtte peamine klient on Daimler AG, kes on sõiduautode ladustamisele kehtestanud kõrged nõudmised. Nõuete täitmiseks on Paldiski Sadamate AS investeerinud platside ja nendega kaasneva infrastruktuuri rajamiseks ligi 100 miljonit krooni (ca 6,4 miljonit eurot). Vabatsooniks planeeritava tollilao piiratud territoorium mahutab üheaegselt kuni 17 000 sõidukit.

Ärisuhte püsimisel ning planeeritava kaubamahtude suurendamisega on Paldiski Sadamate ASil võimalik säilitada ja perspektiivis suurendada olemasolevate töökohtade aru. Täna on Paldiski Sadamate ASis tööl ligi 200 ja vabatsooni tulevasel operaatoril Palsteve OÜs üle 300 töötaja.

Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2011.