Wikileaks avalikustas Eesti USA saatkonna memo, milles kirjeldab saatkonna allikas, et 2007. aastal toimunud küberründed oleksid pidanud tehtama logistikafirmade vastu. See toonuks oluliselt rohkem kahju kui pankade pihta suunatud rünnakud.
Memo andmeil olid kohalikud pangad 2007. aastal toimunud küberrünnete vastu hästi valmistunud. Samas oleks majanduslik kahju olnud suurem, kui rünnatud oleks teise järgu sihtmärke, mis on rünnete vastu vähem valmistunud.
Memos tsiteeritud allika hinnangul oleks kahju palju suurem, kui rünnatud oleks Eesti logistikafirmasid. "Enam kui kolm neljandikku kõigist toidupoodidest, tanklatest ja poodidest sõltuvad internetiühendusest kauba tellimisel ja kohaletoimetamisel. Kujutate ette, mis kahju oleks nende ründamine toonud. Küberkuritegevus on enamusele inimestest abstraktne. Kaubast tühjades riiulites poodides ei ole aga midagi abstraktset."
2007. aasta pronksisündmuste järel tabas Eestis tegutsevaid panku ja riigiasutuste kodulehti küberrünnakud nende töö tõkestamiseks. Senistel andmetel tulid rünnakud Venemaalt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui logistikafirmad satuksid küberrünnakute ohvriks, oleksid kahjud märksa suuremad. Rünnak tekitaks klientide ja partneritega suhtlemisel suure infokriisi ja kõik muutub hetkega raskesti hallatavaks, ütleb logistikafirma juht.
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.