Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Wikileaks: Eesti logistikafirmad pankadest haavatavamad
Wikileaks avalikustas Eesti USA saatkonna memo, milles kirjeldab saatkonna allikas, et 2007. aastal toimunud küberründed oleksid pidanud tehtama logistikafirmade vastu. See toonuks oluliselt rohkem kahju kui pankade pihta suunatud rünnakud.
Memo andmeil olid kohalikud pangad 2007. aastal toimunud küberrünnete vastu hästi valmistunud. Samas oleks majanduslik kahju olnud suurem, kui rünnatud oleks teise järgu sihtmärke, mis on rünnete vastu vähem valmistunud.
Memos tsiteeritud allika hinnangul oleks kahju palju suurem, kui rünnatud oleks Eesti logistikafirmasid. "Enam kui kolm neljandikku kõigist toidupoodidest, tanklatest ja poodidest sõltuvad internetiühendusest kauba tellimisel ja kohaletoimetamisel. Kujutate ette, mis kahju oleks nende ründamine toonud. Küberkuritegevus on enamusele inimestest abstraktne. Kaubast tühjades riiulites poodides ei ole aga midagi abstraktset."
2007. aasta pronksisündmuste järel tabas Eestis tegutsevaid panku ja riigiasutuste kodulehti küberrünnakud nende töö tõkestamiseks. Senistel andmetel tulid rünnakud Venemaalt.
Kui logistikafirmad satuksid küberrünnakute ohvriks, oleksid kahjud märksa suuremad. Rünnak tekitaks klientide ja partneritega suhtlemisel suure infokriisi ja kõik muutub hetkega raskesti hallatavaks, ütleb logistikafirma juht.
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.