Autor: Jaana Pikalev • 18. oktoober 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Tallinna lennujaamast peab saama mugavalt nii Tallinna kesklinna, bussijaama, sadamasse kui ka raudteejaama. Samuti peavad Tallinna lennujaamast lähtuvad bussiliinid ühendama lennujaama kiirelt kogu Eestiga,“ ütles Klaas. Tema sõnul tähtsustub reisikeskuse teema veelgi seoses uute lennuliinide avamisega. Majanduskomisjoni esimees märkis, et samast loogikast lähtudes on vajalik edasi arendada ka Tartu, Kuressaare ja Kärdla lennujaamu.

Tänasel kuulamisel tõdeti, et kuna lennuühendused moodustavad olulise osa Eesti ettevõtluskeskkonnast, siis peab olema võimalik lennata Tallinnast kõigisse olulisematesse Euroopa ärikeskustesse ja tagasi ühe päeva jooksul.

Majanduskomisjon avaldas oma toetust ASi Tallinna Lennujaam algatatud liinitoetusteprogrammile, mis muudab Tallinna lennujaama, võrdluses lähemate konkureerivate lennujaamadega, konkurentsivõimelisemaks. Klaasi sõnul on oluliseks toeks siin järgmise aasta riigieelarvesse kavandatud 65 miljonit krooni Tallinna lennujaama julgestuskulude katteks, mis võimaldab lennujaamal pakkuda lennukompaniidele soodsamaid lennujaama tasusid.

Urmas Klaas rõhutas eesmärgina ka vajadust muuta Tallinna lennujaam Põhja-Euroopa Aasia-suunaliste lendude keskuseks, kuivõrd Tallinn kui Hiinale lähim Euroopa Liidu pealinn omab selleks igati soodsat asendit ja arenenud infrastruktuuri. ASi Tallinna Lennujaam juhatuse esimees Rein Loik informeeris majanduskomisjoni, et Tallinna Lennujaam on pidanud läbirääkimisi kahe Hiina lennukompaniiga.

Lisaks osutas Loik, et alates 13. detsembrist alustab Tallinnast lende odavlennufirma Ryanair, pakkudes otselende Stockholmi, Oslosse, Düsseldorfi, Dublinisse, Edinburghi, Milanosse ja Londonisse, ning jaanuarist Blue 1, mis lendab Helsingisse ja aprillist EasyJet, mis lendab Liverpooli.