Kui Tallinna Sadam vaatab lähikuudele kasvuootuses, siis Sillamäe sadam on tagasihoidlikum.
Sillamäel asuva Tiit Vähi osalusega Silporti juhatuse esimees Margus Vähi jäi kaubamahte kommenteerides napisõnaliseks. "Meie kuude lõikes kaubamahtusid ei avalda. Võime öelda, et väike kasv on ka meil, kuid kasvuruumi on veel küllaga," rääkis Vähi. Tema sõnul ei anna üksikute kuude võrdlemine täpset pilti, kuna kaubakogused kõiguvad. "Sillamäel töötame selle nimel, et kasv jätkuks ka järgnevatel aastatel," märkis ta.
Vähi sõnul sõltub kaupade eksport ja import peamiselt maailmamajanduse kosumisest ja transiitkaubanduse võtmeks on endiselt kaupade toimetamine üle Eesti- Vene piiri. Ta lisas, et viimane on endiselt takistatud.
Sillamäe sadam praegu töökäsi senistele juurde ei vaja. "Vajadus uue tööjõu järele tekib uute investeeringutega uutesse terminalidesse. Tänase inimeste arvuga oleme suutelised käitlema praegusest tunduvalt suuremaid kaubakoguseid," ütles Vähi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eesti Raudteel veeti seitsme kuu kokkuvõttes 16% rohkem kaupa, ütles Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase.
Eesti sadamate lastimise ja lossimise mahud ulatusid ka juulis rekordtasemetele.
Kui neli kuud tagasi ei näinud logistikud kaubavedude kasvus trendi, siis praegu oodatakse rekordgraafikuis liikuvate mahtude kasvu jätkumist.
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.