Kütuse sissevedu plaanitakse piirama hakata

Planeeritavatest muutustest aktsiisilaopidamises ning kütuseaktsisiisi kirjutab Mart Kägu, Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist.

Muutused aktsiisilaopidamises.

Üks olulisem muudatus, mida eelnõuga kavandatakse, puudutab aktsiisilaopidamise eritingimuste muutmist. Kehtiva seaduse alusel võib õlut ja kääritatud jooke toota aktsiisilaos soodsamates tingimustes, kui aastane tootmismaht on kuni 4000 liitrit, tootmine toimub väljaspool linna, alevit või alevikku asuvas turismistalus ning kui toodetud alkoholi müüakse ja tarbitakse kohapeal. Muudatusega suurendatakse õlle tootmismahtu 40 000 liitrile ning kääritatud joogi ja veini tootmismahtu 15 000 liitrile.

Erinevalt eelnõust ei luba kehtiv seadus eelnimetatud väiketootjal veini üldse toota. Ühtlasi on vastaval tootjal kohustus olla sõltumatu teistest tootjatest. Ära on jäetud väiketootja kohustused olla turismitalupidaja ja müüa alkoholi kohapeal tarbimiseks (turismitalus). Eelnõu kohaselt võib väiketootja teostada ka kõnealuste toodete hulgimüüki, aga sellisel juhul peab ta järgima kõiki alkoholiseadusest tulenevaid nõudeid.

Eelnõu seab siiski ka mõned täiendavad kohustused soodustingimustel aktsiisilao pidamisele. Lisaks kehtiva seaduse alusel esitatavatele dokumentidele aktsiisilao tegevusloa saamiseks peab eelnõu kohaselt esitama Maksu- ja Tolliametile veel raamatupidamise sise-eeskirja, aktsiisilao tegevuskoha töökorralduse eeskirja, aktsiisikauba tootmisprotsessi ja ladustamise kirjelduse ning aktsiisikauba kao piirnormid. Tuleb rõhutada, et need muudatused peaksid elavdama ettevõtlustegevust kohalduvate soodustingimuste tõttu. Siinkohal võib aga soovitud eesmärgi saavutamine küsimärgi alla sattuda, sest tegelikkuses võib olukord muutuda vastava väiketootja suhtes keerulisemaks.

Vastaval väiketootjal tekib kohustus esitada eelmainitud lisadokumendid. Selline nõue on kahtlemata lisakoormus juba tegutsevatele ettevõtjatele, kellele praegu kehtivad analoogsed soodustingimused kohalduvad. Probleemseks võib pidada kindlasti sätet, mille kohaselt peab vastav tootja olema majanduslikult ja õiguslikult sõltumatu teistest alkoholitootjatest ja sellest tulenevalt piiratakse vastava väiketootja omanikeringi ebamääraselt ja ebamõistlikus ulatuses. Nimelt, soodustingimusi ei kohaldata eelnõu sõnastuse järgi, kui väiketootja kuulub äriühingule, millele kuulub teine alkoholitootja või millel on otsene või kaudne osalus äriühingus, millele kuulub teine alkoholitootja.

Samuti ei kohaldu soodustingimused juhul, kui väiketootja kuulub äriühingule, milles on otsene või kaudne osalus äriühingul, millele kuulub teine alkoholitootja. Eelkirjeldatud kriteeriumid võivad teatud juhtudel küsimärgi alla seada nii mõnegi korporatiivse toimingu teostamise, mis võib oma iseloomult kujuneda lõppkokkuvõttes ka ettevõtlusvabaduse rikkumiseks. Seetõttu ei saa Kaubanduskoda kõnealust sätet olemasoleval kujul ka toetada. Vastav säte (kui see saab seaduseks) peab olema sõnastatud konkreetselt ja nii selgelt, et see ei kujutaks ohtu ettevõtlusvabaduse teostamisele – vastasel juhul võib positiivse muudatuse ootuses hoopis vastupidine juhtuda.

Muudatused kütuseaktsiisis

Kütuseaktsiisi osas täiendab eelnõu regulatsiooni selliselt, et reisija poolt riiki toodud kütuse puhul lähtutakse ärilise eesmärgi määratlemisel samadest näitajatest, mis alkoholi ja tubakatoodete puhul. Ärilise eesmärgi kindlakstegemisel hinnatakse aktsiisikauba toomise sagedust, põhjust, kogust jms. Mootorikütuse aktsiisivabalt riiki toomisel eristatakse eelnõus reisijat, kes tuleb ühendusevälisest riigist ja reisijat, kes tuleb mõnest liikmesriigist.

Ühendusevälisest riigist saabuval reisijal on lisaks standardses kütusepaagis olevale kütusele lubatud aktsiisivabalt tuua tema valduses oleva mootorsõiduki Eestisse sissesõidul kuni 10 liitrit mootorikütust mootorsõiduki kohta, kui seda kütust kasutatakse mittekaubanduslikul eesmärgil samas mootorsõidukis. Teisest liikmeriigist tulnud isiku puhul 10 liitri piirang puudub, kuid sissetoodav kütus peab olema toodud mittekaubanduslikul eesmärgil samas mootorsõidukis kasutamiseks.

Eelnõu näeb ette muu hulgas lennukibensiini aktsiisimäära tõusu. Siinkohal tuleb aga silmas pidada seda, et vastava aktsiisiga kuulub tegelikult maksustamisele vaid väga väike osa lennukibensiinist. Vastavat aktsiisi kohaldatakse vaid juhul, kui õhusõidukit kasutatakse eraviisilisteks lõbulendudeks.

Energiamaksustamise direktiivi (2003/96/EÜ), kust tuleneb ka vastav regulatsioon, kohaselt käsitatakse eraviisilise lõbulennuna õhusõiduki kasutamist füüsilise või juriidilise isiku poolt selle omanikuna, rentnikuna või muul viisil mittekaubanduslikel eesmärkidel ja eesmärkidel, mis ei ole seotud reisijate või kaupade veoga ega teenuste osutamisega tasu eest või riigiasutuste huvides.

Eelnõu kavatsetakse jõustada 1. jaanuaril 2011.