Eesti eksportpartnerite usaldus kasvab

Tänu ekspordi märgatavalt kiiremale kasvule langes kaubavahetuse bilansi puudujääk aprillis 0,4 miljardi kroonini, mis oli üle seitsme korra väiksem märtsikuu ja üle nelja korra väiksem eelmise aasta sama kuu näitajast.

Mineraalsete kütuste eksport kasvas aprillis aastases võrdluses 2,2 korda. Kuigi antud grupist moodustab suurima osa naftasaaduste reeksport, siis ka elektrienergia müük välisturgudele kasvas aastaga üle kahe korra. 1,6 korda suurenes aastaga metallide ja metalltoodete väljavedu, kuid nende osas oli eelmise aasta aprilli võrdlusbaas ülimadal.

Puitu ja puittooteid eksporditi ligi poole võrra ning masinaid ja seadmeid enam kui viiendiku rohkem kui aasta tagasi. 40% piires kasvas aastaga loomsete toodete, pabermassi ja pabertoodete ning plast- ja kummitoodete eksport.

Sarnaselt ekspordile kasvas aprillis ka masinate ja seadmete import aastases võrdluses enam kui viiendiku võrra. Ekspordinõudluse tõusuga tuleb rohkem sisse tuua eksportkaupade valmistamiseks vajalikke pooltooteid ja osasid. Metallide ja metalltoodete import suurenes samuti sarnaselt ekspordiga 1,6 korda. Ka metallitööstuse tooraine tuuakse suures osas sisse. Kütuste import oli aprillis väikese kasvuga, seega eksporti kasvatasid varasematel perioodidel sisseveetud naftasaadused.

Maikuus on prognooside kohaselt oodata kaubavahetuse mahtude suurenemist. Jätkuvalt tõusid mais Eesti olulisemate ekspordipartnerite majandususaldusindeksid.

Ka Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt küsitletud tööstusettevõtete kindlustunde indikaator jätkas tõusu (+5,3 punktini). Ligi viiendik EKI poolt küsitletud tööstusettevõtetest prognoosis maikuus eksporttellimuste suurenemist ja pooled teatasid tellimuste jäämisest tavapärasele tasemele, ülejäänud ootasid siiski veel tellimuste jäämist tavalisest väiksemaks.