Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Majanduskasv II kvartalis käes
Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) esimeses kvartalis 2 protsenti eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes.
Sisenõudlus osutus aasta algul prognoositust mõnevõrra nõrgemaks. Eratarbimiskulutuste vähenemine 8 protsendi võrra oli ootuspärane, kuid investeeringute 23 protsendine langus oli prognoositust sügavam.
Kulutused toidule vähenesid ligikaudselt samas tempos elanike sissetulekutega. Oluliselt kiiremini kahanes püsi- ja poolpüsikaupade tarbimine, mis keerulist tööturu olukorda arvestades on mõistetav. Kodumajapidamiste investeeringute tase näitab stabiliseerumise märke, samas ettevõtetes ja valitsemissektoris jätkub kiire langus. Oluliselt vähenesid investeeringud nii hoonetesse, transpordivahenditesse kui arvutustehnikasse. Investeeringud masinatesse ja seadmetesse aga kasvasid, mis annab lootust kõrgema lisandväärtusega tootmispotentsiaali loomisest.
Esimeses kvartalis taastus üle ootuste kiiresti kaupade ja teenuste ekspordi kasv, seda põhiliselt väiksema lisandväärtusega mineraalsete toodete suurenenud väljaveomahtude tõttu. Märtsi- ja aprillikuu väliskaubanduse ja tööstustoodangu andmetel on hakanud kiirelt elavnema ka traditsiooniliste tööstusharude eksport, mis annab kinnitust, et majanduse langusfaasis toimunud kulutuste piiramine on muutnud ettevõtted välisturgudel konkurentsivõimelisemaks.
Positiivne efekt tuleneb ka välisettevõtete kindlustunde suurenemisest peatse euro kasutuselevõtuga, mille tulemusel kasutatakse siinseid tööstusettevõtteid suuremal määral allhankijatena. Kuigi sisenõudlus oli aasta alguses jätkuvalt madalseisus, pöördus ka import kasvule, tänu ekspordiks vajalike sisendite ja töötlemiseks mõeldud mineraalsete toodete suurenenud sisseveole.
Majandussektorite lõikes mõjutas esimeses kvartalis SKP kujunemist kõige enam ettevõtlussektori languse aeglustumine ja selle negatiivne panus kahanes 1,3 protsendipunktini. Põhjuseks on pidurdunud müügitulu langus ning jätkuv kulude kärpimine, mille tulemusena on tõusnud enamike majandusharude tootlikkus. Töötleva tööstuse lisandväärtus kasvas välisnõudluse taastumise ja suurenenud eksporttellimuste toel 4,4 protsenti.
Tänu suurenenud sise- ja välisnõudlusele kasvas toodang energeetikas, mäetööstuses ja metsamajanduses. Sellega kaasnes ka müügi ja kasumite kasv. Lisandväärtuse langustempo alanes enamikes teenindussektori tegevusalades, kuid enim avaldas mõju ärisituatsiooni paranemine väliskeskkonnast sõltuvates allharudes. Ehitussektor jätkas kiiret langust, kuna kohalikul turul ehitustööd vähenesid.
Seotud lood
Põlvevalu võib tekkida mitmel põhjusel, alates ülekoormusest kuni liigesehaigusteni. Eriti sageli võivad sellega kokku puutuda inimesed, kes teevad füüsiliselt nõudlikku tööd, näiteks ladudes või tööstuses. Mis põhjustab põlvevalu ja kuidas seda ennetada? Vaatame lähemalt, kuidas põlv toimib, millised on põlvevalu levinumad põhjused ning mida saab teha põlvede tervise hoidmiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Viimased uudised
Euroopa Kontrollikoda andis sanktsioonide rakendamisele karmi hinnagu
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele