Autor: Siim Sultson • 9. juuni 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Majanduskasv II kvartalis käes

Selle aasta I kvartali majanduslanguse näitajad on üldjoontes kooskõlas rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi põhistsenaariumiga. Ootuste kohaselt taastub Eesti majanduskasv teises kvartalis, teatab rahandusministeerium.

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) esimeses kvartalis 2 protsenti eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes.

Sisenõudlus osutus aasta algul prognoositust mõnevõrra nõrgemaks. Eratarbimiskulutuste vähenemine 8 protsendi võrra oli ootuspärane, kuid investeeringute 23 protsendine langus oli prognoositust sügavam.

Kulutused toidule vähenesid ligikaudselt samas tempos elanike sissetulekutega. Oluliselt kiiremini kahanes püsi- ja poolpüsikaupade tarbimine, mis keerulist tööturu olukorda arvestades on mõistetav. Kodumajapidamiste investeeringute tase näitab stabiliseerumise märke, samas ettevõtetes ja valitsemissektoris jätkub kiire langus. Oluliselt vähenesid investeeringud nii hoonetesse, transpordivahenditesse kui arvutustehnikasse. Investeeringud masinatesse ja seadmetesse aga kasvasid, mis annab lootust kõrgema lisandväärtusega tootmispotentsiaali loomisest.

Esimeses kvartalis taastus üle ootuste kiiresti kaupade ja teenuste ekspordi kasv, seda põhiliselt väiksema lisandväärtusega mineraalsete toodete suurenenud väljaveomahtude tõttu. Märtsi- ja aprillikuu väliskaubanduse ja tööstustoodangu andmetel on hakanud kiirelt elavnema ka traditsiooniliste tööstusharude eksport, mis annab kinnitust, et majanduse langusfaasis toimunud kulutuste piiramine on muutnud ettevõtted välisturgudel konkurentsivõimelisemaks.

Positiivne efekt tuleneb ka välisettevõtete kindlustunde suurenemisest peatse euro kasutuselevõtuga, mille tulemusel kasutatakse siinseid tööstusettevõtteid suuremal määral allhankijatena. Kuigi sisenõudlus oli aasta alguses jätkuvalt madalseisus, pöördus ka import kasvule, tänu ekspordiks vajalike sisendite ja töötlemiseks mõeldud mineraalsete toodete suurenenud sisseveole.

Majandussektorite lõikes mõjutas esimeses kvartalis SKP kujunemist kõige enam ettevõtlussektori languse aeglustumine ja selle negatiivne panus kahanes 1,3 protsendipunktini. Põhjuseks on pidurdunud müügitulu langus ning jätkuv kulude kärpimine, mille tulemusena on tõusnud enamike majandusharude tootlikkus. Töötleva tööstuse lisandväärtus kasvas välisnõudluse taastumise ja suurenenud eksporttellimuste toel 4,4 protsenti.

Tänu suurenenud sise- ja välisnõudlusele kasvas toodang energeetikas, mäetööstuses ja metsamajanduses. Sellega kaasnes ka müügi ja kasumite kasv. Lisandväärtuse langustempo alanes enamikes teenindussektori tegevusalades, kuid enim avaldas mõju ärisituatsiooni paranemine väliskeskkonnast sõltuvates allharudes. Ehitussektor jätkas kiiret langust, kuna kohalikul turul ehitustööd vähenesid.

Jaga lugu
Logistikauudised.ee toetajad:
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077