• 14.05.10, 16:29
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tehnoülevaatus lihtsustub

Alates septembrist ei pea enam käima vedusid tegevate autodega eraldi rahvusvahelisel tehnoülevaatusel, piisab kohalikustki, teatab Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA).
Äsja Riigi Teatajas avaldatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministri (MKM) 6.mai 2010.aasta määrusega nr. 30 ühtlustatakse riigisisestel vedudel kasutatavate sõidukite tehnoseisundile esitatavad nõuded rahvusvahelistel vedudel kasutatavate sõidukite tehnonõuetega.
See on MKM 10. augusti 2004. aasta määruse nr 170 «Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri» ning teede- ja sideministri 18. mai 2001. a määruse nr 50 «Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded» muutmine.
Seega ei ole uue korra kohaselt enam edaspidi vaja läbida eraldi rahvusvahelist tehnoülevaatust, piisab korralise ülevaatuse läbimisest.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Samal ajal jääb tehnoülevaatuse rahvusvaheline tunnistus kasutusse, kuna see on vajalik järgmistes riikides: Albaania, Bulgaaria, Holland, Moldova, Rumeenia, Soome, Ukraina, Ungari, Valgevene ja Venemaa. Nimetatud riigid on ühinenud 13.novembril 1997.a. Viinis koostatud „Ratassõidukite korralistele tehnoülevaatustele ühtsete nõuete kehtestamise ja selliste ülevaatuste vastastikuse tunnustamise kokkuleppega”.
Oluline on teada, et kui sõidetakse ülalnimetatud riikidesse, siis on kindlasti vajalik ka tehnoülevaatuse rahvusvahelise tunnistuse olemasolu ja selle saamiseks peab sõiduki omanik või valdaja tehnoülevaatuspunktis eraldi soovi avaldama.
Tehnoülevaatuse rahvusvaheline tunnistus väljastatakse kehtiva korralise ülevaatuse korral ning see on kehtiv ainult koos kehtiva korralise ülevaatusega.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.11.25, 15:43
Millist ladu finantsjuht eelarvesse tahab?
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele