Selle aasta I kvartalis oli kaubamahtudelt suurim Talllinna Sadam, osakaalult jäi Eesti teiseks, teatab Logistics Finland.
Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga, kasvas Baltikumi sadamates käideldav kaubamaht selle aasta I kvartlis 1,8% ehk tasemelt 34,43 miljonit tonni tasemele 35,05 miljonit tonni.
Eesti sadamates toimus mahtude kasv vaadeldavate perioodide võrdluses tasemelt 9,23 miljonit tonni tasemele 10,21 miljonit tonni ehk 10,7%.
Läti sadamate kaubamahud kasvasid 5,9% ehk tasemelt 14,75 miljonit tonni tasemele 15,62 miljonit tonni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Leedus seevastu kaubamahud hoopis kahanesid, langedes 7,4% ehk tasemelt 9,95 miljonit tonni tasemele 9,22 miljonit tonni.
Selle aasta I kvartalis oli Baltikumi kõige suurem kaubakäitleja Tallinna Sadam 8,473 miljoni tonniga (kasv 11,6% ehk tasemelt 7,592 miljonit tonni). Teiseks tõusis leedulaste Klaipeda Sadam 7,396 miljoni tonniga (kasv 14,2% ehk tasemelt 6,478 miljonit tonni).
Kolmandaks jäi lätlaste Ventspilsi Sadam 7,207 miljoni tonniga (langus 8,1% ehk tasemelt 7,840 miljonit tonni). Päris viimaseks jäi Riia Sadam 7,141 miljoni tonniga (langus 4,2% ehk tasemelt 7,450 miljonit tonni).
I kvartalis oli Baltikumi kaubamahtude osakaalu poolest liider Läti (44,6%), teine Eesti (29,1%) ja kolmas Leedu (26,3%).
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Laonduse arengut suunavad mitmed megatrendid, nagu tehnoloogia areng, globaliseerumine, keskkonnasäästlikkus, rahvastiku vananemine ja väärtushinnangute muutumine. Need trendid toovad kaasa vajaduse digitaliseerimise ja automatiseerimise järele, rohetehnoloogiate integreerimise ning töötajate oskuste arendamise vastavalt muutuvatele nõudmistele.