Autor: Siim Sultson • 5. mai 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Euroliidu majandust veab üles jõuline kaubavahetus

Euroopa Komisjoni kevadprognoosi 2010-2011 põhjal on järkjärgult elavneva majanduse veduriks jõuline kaubavahetus ning aina paremad välistingimused, teatab komisjon.

Euroopa Komisjon kinnitab oma kevadprognoosis, et ELi majandus on järk-järgult elavnemas ning ootuste järgi kasvab ELi majandus pärast ajaloo sügavaimat langust 2010. aastal 1% ja 2011. aastal 1,75%. Komisjoni sügisprognoosi on seega korrigeeritud 0,25 protsendipunkti võrra ülespoole, sest väliskeskkond on ELi riikide jaoks paranenud.

Pikemas perspektiivis pidurdab majanduse elavnemist nõrk sisenõudlus. Prognoosi kohaselt on majanduse elavnemise kiirus liikmesriikides erinev, sõltuvalt iga riigi olukorrast ja võetud meetmetest.  Tööturul on viimasel ajal olnud stabiliseerumise märke ning eeldatavasti on töötuse määr sel aastal eelmisega võrreldes madalam. Siiski on see ELis 10%. ELi majandus on taas tõusuteel eelkõige tänu ajutistele fiskaalmeetmetele, mis samal ajal on aga suurendanud avaliku sektori võlga. 2010. aastal prognoositakse võla suurenemist 7,25%ni SKPst ning 2011. aastal peaks see veidi vähenema.

ELi majandus- ja rahaküsimuste volinik Olli Rehn ütles: „Parem majanduskasvu prognoos on Euroopa jaoks hea uudis. Nüüd peame tagama, et finantsstabiilsusega seotud riskid ei takistaks majanduskasvu. Säästvaks arenguks on vaja oluliselt parandada eelarveseisundit ning viia ellu reforme, mis suurendavad tootlikkust ja tööhõivet.”

Majanduslangus peatus ELis 2009. aasta kolmandas kvartalis suures osas tänu Euroopa majanduse elavdamise kava raames võetud erakorralistele kriisimeetmetele, kuid tänu ka muudele ajutistele teguritele. Esialgse hoo vaibudes elavneb majandus aeglasemalt kui varasematel kasvuperioodidel. Arvestades viimase languse erakorralist ulatust ei ole see üllatav. Finantskriisile järgnevad tõusutsüklid on tavaliselt aeglasemad kui muidu. Nagu ka teisi arenenud riike, mõjutavad kriisi tagajärjed ELi veel kaua.

Kuigi lähiajal on kasvuväljavaated endiselt tagasihoidlikud, on võrreldes sügisprognoosiga ette näha olukorra mõõdukat paranemist. See on tingitud üleilmse majandustegevuse ja kaubavahetuse jõulisemast elavnemisest aastavahetusel ning välistingimuste paranemisest. Pikemas perspektiivis mõjutavad ELi majandust mitmed asjaolud, mis pidurdavad nõudlust. Tõenäoliselt mõjutavad mingil määral majanduskasvu mitmed ajutised tegurid, mis võivad olla seotud kas ilmastiku, majandustsükli või võetud meetmetega.

Kui need mõjud vähenevad, peaks SKP hakkama kindlamalt kasvama. See ei juhtu aga enne 2010. aasta lõppu, kuna tootmisvõimsuse rakendamise tase on ikka veel väga madal ning laenumahtude vähenemine ja investorite suurenenud riskikartlikkus pidurdavad investeeringuid. Eratarbimine suureneb samuti aeglaselt. Tarbimise suurenemist piiravad ka palga ja tööhõive aeglane kasv ning mitmes riigis veel lisaks eluasemeturu kohandumine.

 

Jaga lugu
Logistikauudised.ee toetajad:
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077