Võrreldes 2009. aasta I kvartaliga, kasvas Tallinna Sadama selle aasta I kvartali kasum pea kümnendiku. Kaubamahtudelt on Tallinna Sadam Läänemere idakaldal kolmas, teatab sadam.
ASi Tallinna Sadam 2010. aasta 3 kuu konsolideeritud müügitulu oli auditeerimata andmetel kokku 340 milj krooni, kasvades eelmise aasta sama perioodi võrdluses 10 milj krooni ehk 3% võrra.
Konsolideeritud puhaskasum on 163 milj krooni, mis ületas eelmise aasta võrdlusperioodi näitajat 12 milj krooni ehk 8%ga.
Kolme kuu konsolideeritud EBITDA (kasum enne intresse, makse ja põhivara kulumit ning väärtuse langust) oli kokku 237 milj krooni, kasvades aasta varasemalt tasemelt 12 milj krooni ehk 5% võrra.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ettevõtte konsolideeritud varade maht oli 31.märts 2010 seisuga 7,84 mlrd krooni ning varade annualiseeritud puhastootlus 8,3%. Ettevõtte laenukoormus moodustas 31. märtsi 2010 seisuga 2,5 mlrd krooni.
2010. aasta esimesed 3 kuud olid ASi Tallinna Sadam jaoks edukad.
Kaubamahuks kujunes 8,5 miljonit tonni, mis tähendas kasvu 0,9 miljoni tonni ehk ligi 12% võrra. Kasvu vedas puistlast, kuid ka terve 2009. aasta vähenenud konteiner- ja veeremkaupade mahud näitasid kasvumärke ning saavutasid viimase viie kvartali kõrgeima taseme.
Kaubamahu kasvu tulemusena säilitas Tallinna Sadam Läänemere idakalda suuremate sadamate võrdluses kaubamahu suuruselt Primorski ja St. Peterburgi sadamate järel kolmanda koha, edestades nii Klaipeda, Ventspilsi kui ka Riia sadamat.
Vaatamata keerulisele majanduskeskkonnale ja vähenenud tarbimisele, jätkas aasta esimese 3 kuu võrdluses kasvu ka reisijate arv, mis ulatus kokku 1,45 miljoni reisijani, kasvades 83 tuhande reisija ehk 6% võrra.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Laonduse arengut suunavad mitmed megatrendid, nagu tehnoloogia areng, globaliseerumine, keskkonnasäästlikkus, rahvastiku vananemine ja väärtushinnangute muutumine. Need trendid toovad kaasa vajaduse digitaliseerimise ja automatiseerimise järele, rohetehnoloogiate integreerimise ning töötajate oskuste arendamise vastavalt muutuvatele nõudmistele.