Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti-Vene kaubavahetusele lisataske hoogu
Homme püüavad Eesti ja Venemaa transiidi- ja logistikaettevõtjad ning omavalitsuste esindajad kiirendada kahe maa vahelist kaubavahetust ja tolli asjaajamisi, teatab Riigikogu majanduskomisjon.
Homme ja ülehomme (27.-28. aprillini) kogunevad Riigikogu majanduskomsjoni esimehe Urmas Klaasi ja vallavanem Teet Helmi kutsel Räpinasse Eesti ning Venemaa logistika- ja transiidiettevõtjad ning kohalike omavalitsuste esindajad. Ühiselt arutatakse konkreetseid samme kaubavahetuse elavdamiseks ning tolliprotseduuride kiirendamiseks.
„Taolises vormis kohalik algatus on esmakordne kahe naabri suhetes. Kahepäevase konverentsi eesmärk on läbi vastatikuse infovahetuse ja konkreetsete koostööprojektide jõuda kaupade kiirema liikumiseni üle Eesti-Vene piiri,“ komenteeris ettevõtmist Urmas Klaas.
„Kuigi majanduskriisi tingimustes on kaubavood mõnevõrra vähenenud, on praegu näha elavanemise märke. Eesti astumine Euroopa Liitu kasvatas kaubavoogusid hüppeliselt, Eesti liitumine eurotsooniga ning majanduskriisi leevenemine kindlasti suurendavad kaubavoogusid. Me peame selgusele jõudma, kuidas läbi tõhusa koostöö (näiteks elektrooniliste lahenduste loomine ja tolliprotseduuride kiirendamine) suurendada kaupade liikumise mahte. Vene pool tunneb suurt huvi rajatava Koidula raudtee tolli- ja piirijaama võimaluste vastu,“ lisas Klaas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eestit esindavad kohtumisel Eesti Raudtee, Tallinna Sadam, Paldiski Sadamate AS, Eesti Transiidi- ja logistika assotsiatsioon, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon, Riigi Kinnisvara AS, Maksu- ja Tolliamet ning Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas ning Eesti Vanemkonsul Pihkvas Carl Eric Laantee Reintamm.
Vene poolelt osalevad logistika ja transiidi ettevõtjad ning piiriäärsete regioonide juhid, delegatsiooni juhib Pihkva oblasti Kaubandus-Tööstuskoja president Vladimir Zubov.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.