Homme püüavad Eesti ja Venemaa transiidi- ja logistikaettevõtjad ning omavalitsuste esindajad kiirendada kahe maa vahelist kaubavahetust ja tolli asjaajamisi, teatab Riigikogu majanduskomisjon.
Homme ja ülehomme (27.-28. aprillini) kogunevad Riigikogu majanduskomsjoni esimehe Urmas Klaasi ja vallavanem Teet Helmi kutsel Räpinasse Eesti ning Venemaa logistika- ja transiidiettevõtjad ning kohalike omavalitsuste esindajad. Ühiselt arutatakse konkreetseid samme kaubavahetuse elavdamiseks ning tolliprotseduuride kiirendamiseks.
„Taolises vormis kohalik algatus on esmakordne kahe naabri suhetes. Kahepäevase konverentsi eesmärk on läbi vastatikuse infovahetuse ja konkreetsete koostööprojektide jõuda kaupade kiirema liikumiseni üle Eesti-Vene piiri,“ komenteeris ettevõtmist Urmas Klaas.
„Kuigi majanduskriisi tingimustes on kaubavood mõnevõrra vähenenud, on praegu näha elavanemise märke. Eesti astumine Euroopa Liitu kasvatas kaubavoogusid hüppeliselt, Eesti liitumine eurotsooniga ning majanduskriisi leevenemine kindlasti suurendavad kaubavoogusid. Me peame selgusele jõudma, kuidas läbi tõhusa koostöö (näiteks elektrooniliste lahenduste loomine ja tolliprotseduuride kiirendamine) suurendada kaupade liikumise mahte. Vene pool tunneb suurt huvi rajatava Koidula raudtee tolli- ja piirijaama võimaluste vastu,“ lisas Klaas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eestit esindavad kohtumisel Eesti Raudtee, Tallinna Sadam, Paldiski Sadamate AS, Eesti Transiidi- ja logistika assotsiatsioon, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon, Riigi Kinnisvara AS, Maksu- ja Tolliamet ning Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas ning Eesti Vanemkonsul Pihkvas Carl Eric Laantee Reintamm.
Vene poolelt osalevad logistika ja transiidi ettevõtjad ning piiriäärsete regioonide juhid, delegatsiooni juhib Pihkva oblasti Kaubandus-Tööstuskoja president Vladimir Zubov.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.