Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
SASi kahjum süvenes veelgi
Võrreldes aastatagusega, SAS-i kahjum enne makse paisus selle aasta veebruaris üle kahe korra, teatab Kauppalehti.
Kui 2009. aasta jaanuaris-veebruaris oli lennufirma kahjum enne makse 672 miljonit Eesti krooni, siis selle aasta jaanuaris-veebruaris 1,536 miljardit Eesti krooni.
SAS-i käive kahanes eelmise ja selle aasta kahe esimese kuu perioodide võrdluses tasemelt 11,20 miljardit Eesti krooni tasemele 9,44 miljardit Eesti kroonil. Kassavoog oli 669 miljoni Eesti krooniga plusspoolel.
SAS-i täna avalikustatud jaanuari-veebruari näitajad liituvad aktsiaemissiooniga, kus ettevõte kavatseb koguda 8 miljardit Eesti krooni uut kapitali.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lennufirma hinnangul tuleb selle aasta I kvartali kahjum umbes 1,6 miljardit Eesti krooni. Lisaks ootab firma lõppevalt märtsilt eelmise aasta märtsist "palju paremat" tulemust.
Võrreldes aastatagusega, on SAS-i reisijate hulk kasvanud.
2009. aastal tabas SAS-i 5,4 miljardi Eesti krooni suurune kahjum. Küll aga saavutas lennufirma eelmise aasta III kvartalis kasumi 156 miljonit Eesti krooni.
Märtsi algul kinnitas ettevõte, et SAS läheb saneerimisele ja müüki.
Siiski võtab firma tegevjuhi Mats Janssoni sõnul müügihange aega ja raskelt kahjumis SAS tuleb saada esiteks kasumisse, et turul tekiks selle vastu huvi.
Liiati on SAS-i räsinud ka mõne aasta taguse Norra luurekäigu ilmsikstulek ja sadu miljoneid maksev kohtukaristus.
Ehkki analüütikud ennustasid SASile III kvartaliks kahjumit 40 miljonit eurot, tuli selle asemele hoopis üllatuslik kasum enne makse 10 miljonit eurot, edastab Kauppalehti.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Juhan Rootsma: “Oleme osanikud ka mitmes kinnisvaraprojektis, kuid need on põhiärist eraldi. Ka omame väärismetallide portfelli, kuid see ei ole eriti suur.”