Veondusettevõtted said kaubaveost 12 miljardit krooni tulu ja sõitjateveost 5 miljardit krooni. Varasema aastaga võrreldes vähenes tulu kaubaveost ligi neljandiku ja sõitjateveost 17%. 2009. aastal doteeriti sõitjatevedu ligi 1,4 miljardi krooniga, mis oli 13% enam kui aasta varem.
Tööga hõivatud isikute arv veondusettevõtetes vähenes mullu 15%.
Veondusettevõtted vedasid 2009. aastal 75 miljonit tonni kaupa ehk 16% vähem kui aasta varem. Veosekäive oli 13 miljardit tonnkilomeetrit.
Rahvusvahelised veod andsid 84% kogu veosekäibest ja vähenesid aastaga 8%. Enim mõjutas rahvusvahelised vedude vähenemist maanteetransport, kus veosekäive vähenes ligi viiendiku.
Riigisisestel vedudel vähenes veosekäive ligi kolmandiku, sealhulgas maanteevedudel 36% ja raudteevedudel 21%.
Veondusettevõtete teenuseid kasutas ligi 193 miljonit sõitjat, neist 96% riigisisestel vedudel. Linnaliine (s.o linnaliinibusse, tramme ja trolle) kasutas ligi 150 miljonit sõitjat nagu ka aasta varem.
Riigisisestel mere- ja raudteevedudel vähenes sõitjate arv kummaski 7% ning veidi ka bussivedudel. Samas riigisisestel lendudel suurenes sõitjate arv 5%.
Rahvusvahelistel vedudel oli 7 miljonit sõitjat, mis oli 5% enam kui aasta varem. Rahvusvahelistel merevedudel kasvas sõitjate arv 13%, ent vähenes raudtee-, õhu- ja muu maismaatranspordi puhul vastavalt 40%, 19% ja 12%.
Veosekäive on kaubaveol tehtud töö maht, mida mõõdetakse tonnkilomeetrites. Üks tonnkilomeeter on ühe tonni kauba vedamine ühe kilomeetri kaugusele.
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.