Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sakkov: airBalticu baasiks saab Tallinna Lennujaam
Tallinna Lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov airBalticu enese Tallinna Lennujaama sisse sättimises midagi iseäralikku ei näe.
Eile teatas airBaltic oma plaanist avada Tallinnas oma baas, kust peaksid alates 1. juunist algama otselennud 8 sihtkohta. Nii lubatakse ka konkureerida Estonian Airiga. Enne 31. märtsi airBaltic veel plaane ei täpsusta.
Nagu oli arvata, ega Tallinnas õieti muud võimalust peale Tallinna Lennujaama kuhugi mujale oma baasi nii lühikese ajaga rajada polegi võimalik. Mõne napi kommentaariga selgitab asja Tallinna Lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kas Tallinna Lennujaamale on teada, kuhu võiks tulla selline baas?
Lennujaam ongi see baas. Lennufirma toob siia oma lennuki või lennukid, ning hakkab siit teostama lende.
Kas sellise baasi avamine Eesti lennuturul on reaalne?
Loomulikult. Täna on Tallinna lennujaamas baas näiteks Estonian Airil, Bulgarian Airil, FlyLal Chartersil, Aviesil ja Smartlynxil.
Kas ei teki ohtu, et koos oma baasi avamisega hakkab airBaltic Tallinna Lennujaama dubleerima ja lõpuks kiskuma Tallinna Lennujaamalt turgu käest?
Tallinna Lennujaama nõukogu liige Viljar Arakas ütles KUKU raadios, et Läti airBalticu otsus Tallinnast uusi liine avada ja siia oma baas rajada on rõõmustav, aga Vilniuse lennujaama näitel ka muret tektiav.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.