Tallinna Lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov airBalticu enese Tallinna Lennujaama sisse sättimises midagi iseäralikku ei näe.
Eile teatas airBaltic oma plaanist avada Tallinnas oma baas, kust peaksid alates 1. juunist algama otselennud 8 sihtkohta. Nii lubatakse ka konkureerida Estonian Airiga. Enne 31. märtsi airBaltic veel plaane ei täpsusta.
Nagu oli arvata, ega Tallinnas õieti muud võimalust peale Tallinna Lennujaama kuhugi mujale oma baasi nii lühikese ajaga rajada polegi võimalik. Mõne napi kommentaariga selgitab asja Tallinna Lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kas Tallinna Lennujaamale on teada, kuhu võiks tulla selline baas?
Lennujaam ongi see baas. Lennufirma toob siia oma lennuki või lennukid, ning hakkab siit teostama lende.
Kas sellise baasi avamine Eesti lennuturul on reaalne?
Loomulikult. Täna on Tallinna lennujaamas baas näiteks Estonian Airil, Bulgarian Airil, FlyLal Chartersil, Aviesil ja Smartlynxil.
Kas ei teki ohtu, et koos oma baasi avamisega hakkab airBaltic Tallinna Lennujaama dubleerima ja lõpuks kiskuma Tallinna Lennujaamalt turgu käest?
Ei teki.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tallinna Lennujaama nõukogu liige Viljar Arakas ütles KUKU raadios, et Läti airBalticu otsus Tallinnast uusi liine avada ja siia oma baas rajada on rõõmustav, aga Vilniuse lennujaama näitel ka muret tektiav.
Estonian Airi kommertsala asepresident Rauno Parras suhtub airBalticu baasijuttu rahuga, pealegi ei kao Estonian Air kuhugi.
Juba juunist toimib Tallinnas airBalticu oma baas - mis, kus ja kuidas täpselt, sellest lubab lennufirma rääkida alles nädala pärast.
2025. aastal jõustuv mootorsõidukimaks sunnib paljusid ettevõtteid oma autoparki ümber hindama ning otsima uusi, kuluefektiivsemaid lahendusi. Üheks praktiliseks alternatiiviks on Eesti haagisetootja Brentex OÜ haagised, mis on täiustunud platvormhaagiste seeriaga. Uus platvormhaagiste seeria ühendab endas tugeva konstruktsiooni, nutika disaini ja põhjamaade tingimustele vastava vastupidavuse.