Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Estonian Air airBalticut ei karda
Estonian Airi kommertsala asepresident Rauno Parras suhtub airBalticu baasijuttu rahuga, pealegi ei kao Estonian Air kuhugi.
Eile teatas airBaltic kavast avada Tallinnas oma baas, kust peaksid alates 1. juunist algama otselennud 8 sihtkohta. Enne 31. märtsi airBaltic veel plaane ei täpsusta.
Estonian Airi asepresidendil uuest baasist ja selle asukohast, tundub, vist suurt aimu polnud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vähemalt kahele küsimusele "Kui reaalseks seda sammu peab Estonian Air?" ja "Kas on teada, mis on see koht Tallinnas, kuhu airBaltic kavatseb rajada oma baasi?" vastust ei tulnud.
Küll aga küsimusele "Kas pole siin ohtu, et koos oma baasi avamisega hakkab airBaltic Tallinna Lennujaama dubleerima ja lõpuks kiskuma Tallinna Lennujaamalt turgu käest?" kostis ta järgmist:
"Baasi mõistet võib mitmeti tõlgendada - see võib tähendada ühe inimese palkamist, ühe lennuki baseerimist või peakontori kolimist - antud info põhjal on raske midagi kommenteerida."
Kas Estonian Air tunneb end ohustatuna?
"Estonian Air ei tunne end ohustatuna - meil on Eesti turul tegutsemise osas pea 20-aastane kogemus. Tallinna lennujaamast on aegade jooksul õhku tõusnud palju eri värvides lennukeid, kuid Estonian Air oli, on ja jääb," kõlas kindel vastus.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Juhan Rootsma: “Oleme osanikud ka mitmes kinnisvaraprojektis, kuid need on põhiärist eraldi. Ka omame väärismetallide portfelli, kuid see ei ole eriti suur.”