Kohtukäigu tulemusel ei saanud maksuotsuse asjus Glaskek õigust 25. septembril Tallinna Halduskohtust ega 30. juunil 2009 Tallinna Ringkonnakohtust. Otsused jõustusid sama aasta 22. septembril. Riigikohus ei võtnud asja arutlusele. Ilmselt seejärel Glaskek tasus makseotsuses nõutud summa MTA-le.
Siis Glaskek kahandas nõuet poole peale (195 337,5 krooni) ja asus seda nõudma Combidekilt, heites viimasele ette asjatundjana valenõuande andmist. Summa pooleks jagamisel toetus Glaskek Euroopa Nõukogu määrusele, mis sätestas, et võlgnik on deklarant (siis Combidek), kuid kaudse esindamise korral isik (Glaskek), kelle eest tollideklaratsioon esitatakse, on samuti võlgnik. Seega on võla eest vastutamine solidaarne.
Seda summat 195 337,5 krooni hakkas aknatootja alates 24. septembrist 2009 tolliagentuurilt tahtma. Selle summa nõudmine oli päevakorras ka 22. jaanuari 2010 istungil Harju maakohtu Kentmanni saalis.
Esmaspäeval langetatud kohtuotsuses aga Glaskek õigust ei saanud ja Combidek pääses 195 337,5 krooni maksmise nõudest. Kohtukulud jäid kaotanud hageja, siis Glaskeki kanda.
Kohus põhjendas oma otsust järgmiselt:
"Kohus leiab, et täiendav importtollimaks ja käibemaks on hageja maksukohustus, mille tasumisel ei teki hagejal VÕS § 69 lõigete 1 ja 2 alusel kostja suhtes tagasinõudeõigust.
Kostja ei teavitanud hagejat, et hagejale saadetud kaubad ei vasta sooduskohtlemise tingimustele, mistõttu tekkis täiendava maksu maksmise kohustus, mida ei saa käsitada hagejale tekkinud kahjuna. Hageja kahjuna saaks käsitada näiteks tollivõlalt arvestatud intressi või muid sanktsioone, kuid selliseid sanktsioone ei ole hageja suhtes kohaldatud."