Teder tahab Narva linna piiritasude nullimist

Narva Linnavalitsus kehtestas 15. juuli 2009. a määrusega piiripunkti suunduvate sõiduautode eelregistreerimise korra, mille kohaselt tuleb sõiduauto eelregistreerimise eest maksta 300 krooni. Narva linna omanduses oleva AS-i Transservis-N transiittranspordiplatsil eelregistreeritud sõiduauto juht saab selle tasu eest piiripunkti suunamisel eelise – ta saab reserveerida koha piiriületusjärjekorras ning ei pea ootama piiriületust üldjärjekorras. Sõiduautod, kes ei ole tasu eest eelregistreeritud, peavad piiripunkti suunamist üldises järjekorras kohapeal kauem ootama.

Linnavolikogu määrusega kehtestatud piiriületuse eelregistreerimise korraldamine on õiguskantsleri hinnangul avaliku ülesande täitmine ning tasu, mida selle eest võetakse, on avalik-õiguslik tasu. Põhiseadusest tulenevalt saab linnavalitsus avalik-õigusliku tasu kehtestada üksnes siis, kui selleks on olemas seaduses sätestatud ja piisavalt määratletud volitus. Ükski kehtiv seadus ei anna aga linnavalitsusele volitust oma määrusega avalik-õigusliku tasu kehtestamiseks. Samuti näeb Siseministeeriumi ja Narva linna vahel sõlmitud haldusleping ette, et Narva linn peab kogu piiripunkti suunamise teenuse korraldama tasuta. 

Kuna Narva linnal puudub tasu kehtestamiseks seadusega antud volitusnorm, on Narva Linnavalitsuse määrus osas, mille kohaselt tuleb piiripunkti suunduvate sõiduautode eelregistreerimise eest maksta 300 krooni, põhiseadusega vastuolus. Õiguskantsler taotleb Riigikohtult Narva Linnavalitsuse määruse sõiduautode eelregistreerimistasu sätestava paragrahvi kehtetuks tunnistamist.

 4. märtsi 2009. a määrusega on Narva linnavalitsus kehtestatud teenuste osutamise korra mööda Narva territooriumi piiripunkti sõitva transpordivoolu reguleerimisel. Selles määruses on ka veoautodele kehtestatud 200-kroonine tasu transiittranspordiplatsi operaatori poolt osutatavate teenuste eest. Määruse kohaselt on kõik piiripunkti suunduvad sõidukid kohustatud sõitma Narvas Rahu 4a asuvale transiittranspordiplatsile, kus kehtestatakse edasise sõidu järjekord kõigile piiripunkti suunduvatele veoautodele. Tegemist ei ole teenusega, mida võib vabatahtlikult kasutada. Transiittranspordiplatsi operaator täidab avalikku ülesannet – korraldab piiripunkti sisenemist. Iga veoauto juht peab piiripunkti sisenemise korraldamisel tehtud toimingute eest tasuma 200 krooni.

Ka selle määrusega kehtestatud tasu näol on tegemist avalik-õigusliku tasuga, mille kehtestamiseks puudub Narva Linnavalitsusel seaduses sätestatud volitusnorm, nagu nõuab põhiseadus. Ka Siseministeeriumi ja Narva linna vahel sõlmitud haldusleping näeb ette kogu piiripunkti suunamise teenuse tasuta kättesaadavuse.

Veoautode piiripunkti sisenemise korraldamise eest tasu võtmine, mis on kehtestatud  ilma seaduses antud volitusnormita, on õiguskantsleri hinnangul põhiseadusega vastuolus. Indrek Teder taotleb Riigikohtult Narva Linnavalitsuse määruse veoautode piiripunkti suunamise tasu sätestava paragrahvi kehtetuks tunnistamist.

„Narva linna väited, nagu ei oleks piiripunktist eemalasuval transpordiplatsil sõiduautode piiripunkti väljasõidujärjekorra tasuline eelregistreerimine või veoautodele piiripunkti sisenemiseks osutatavad tasulised teenused kuidagi seotud riigipiiri ületamisega, ei kannata  kriitikat. Kõik riigipiiriga seonduv on riigielu küsimus. Riigi ülesanne korraldada piiri ületamist ei piirdu üksnes piiripunkti territooriumil tehtavate toimingutega, vaid hõlmab kindlasti ka isikute ja sõidukite piiripunkti sisenemise korraldamist“,  rõhutas Indrek Teder. „Sõidukite piiripunkti suunamine puudutab ka liikluskorraldust linnas ja omavalitsust võib otsustusprotsessi kaasata. Kuid see ei tähenda, et piiripunkti sisenemise korraldamine on kohaliku elu küsimus, kus omavalitsusel on enesekorraldusõigus, veel vähem õigusvastase ja omavolilise tegutsemise õigus“, nentis  õiguskantsler.

„Ebanormaalsed järjekorrad piiril vajavad kahtlemata lahendust ning piirile suunduv tuhandete autode transpordivoog reguleerimist. Kuid raha nende riigi ülesannete täitmise eest  ei saa linna äriühing võtta inimeste taskust. Juhul, kui piiriületuse korraldamiseks tehtavad toimingud nõuavad lisaraha, peaks Narva linn riigi ülesande täitmiseks raha eraldamise osas saavutama kokkuleppe riigiga. Piiriületusjärjekordi ei saa lahendada põhiseadusvastaste võtetega piiriületajaid maksustades“, rõhutas Indrek Teder.