Kahe aasta eest loodi üle poole Eesti SKP-st Harjumaal

Eesti SKP jooksevhindades oli 2007. aastal 244,5 miljardit krooni, sellest Harju maakonna SKP 146,0 miljardit krooni. Harju maakonnale järgnesid pika vahega Tartu ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10,0% ja 7,7%. Tallinn andis kogu Eesti SKP-st ligi poole (49,2%) ja Harju maakonna omast 82%.

Harju maakonna osatähtsus Eesti SKP-s võrreldes 2006. aastaga mõnevõrra vähenes, seda peamiselt Tartu, Ida-Viru, Pärnu ja Lääne maakonna osatähtsuse suurenemise tõttu. Tartu maakonna osatähtsuse suurenemisele aitas kõige rohkem kaasa Tartu linn, kuigi osatähtsuse muutus oli väga väike. Harju maakonna osatähtsuse vähenemist põhjustas Tallinna osatähtsuse mõningane vähenemine Eesti SKP-s, samal ajal aga suurenes ülejäänud Harju maakonna osatähtsus. Kolm kõige väiksema osatähtsusega maakonda Eesti SKP-s olid jätkuvalt Hiiu, Põlva ja Jõgeva (osatähtsus SKP-s vastavalt 0,4%, 1,2% ja 1,2%).

2007. aastal toodeti kogu Eesti lisandväärtusest 66,6% tertsiaarsektoris, 30,0% sekundaar- ja 3,4% primaarsektoris.

Harju maakonna lisandväärtusest toodeti 73,5% tertsiaarsektoris ning üksnes 0,9% primaarsektoris. Tartu maakonnas moodustas tertsiaarsektor 68,3% ning primaarsektor 3,1%. Ida-Viru maakonnas toodeti aga ligi pool lisandväärtusest (50,7%) sekundaarsektoris, mis peegeldab mäetööstuse, elektrienergia ja töötleva tööstuse jätkuvalt olulist rolli selle maakonna majandustegevuses. Primaarsektori osatähtsus oli Ida-Viru maakonnas väga tagasihoidlik (1,8%). Kõige suurem oli primaarsektori osatähtsus Põlva ja Jõgeva maakonnas vastavalt 18,9% ja 18,0%.

Eestile on iseloomulik, et nendes maakondades, mille SKP osatähtsus riigi SKP-s on suur (nt Harju, Tartu, Ida-Viru maakond) on primaarsektori osatähtsus väike. Neis maakondades aga, mille SKP osatähtsus riigi SKP-s on väiksem (nt Jõgeva, Hiiu ja Põlva maakond) on primaarsektori osatähtsus suhteliselt suur.