"Üldiselt oleme püüdnud kinnipidamisest hoiduda. Tegeleme kliendi valikuga, et ei peaks pärast käsi väänama," tõdes Logistikaguru OÜ tegevjuht Ivo Loide.
Aastatel 2008 kuni 2009 on tema sõnul olnud firmal kaks juhtumit, kus tuli karmid meetmed kasutusele võtta. Kuid ka siis lahenes olukord lõpuks omavahelise kokkuleppe teel. "Need olid väga lühiajalised," lisas ta," põhjus oli selles, et klient osutus finantsiliselt riskantseks..."
Ehkki enne 2008. aastat oli selliseid juhtumeid kahe aasta kohta üldiselt üks, üliharva ka kaks, ei usu Loide, et kaupade kinnipidamisest saaks süvenev trend. "Ma ei usu selle kasvu. Keegi ju ei taha selle äärmusliku meetodiga kokku puutuda - ei vedaja ega klient. Kes see ikka tahab...," arutles ta.
Kui kinnipeetud kaup peakski jääma vedajale, siis on tal juriidiliselt õigus see realiseerida, et saada kätte oma teenustasu. "Kuid sellel on omad reeglid," osutas Loide kättejäänud kauba müümise keerukusele. Pealegi tähendab ju kättejäänud kaup vedajale laokulusid, siis müügitegevuskulusid, lisaks kulub ka aega ja närve. Seega miinusesse jääb vedaja sel juhul niikuinii.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Kinnipidamine õigustab end kindlasti pahatahtlike maksetega viivituste puhul," leidis ta.
Siia kõrvale meenutas Loide, et kunagi sai isegi oldud kaubaklient ja siis vedaja ei usaldanud teda. Kauba sai ta kätte alles siis, kui raha oli tasutud. "Vedajal, kui ta ei usalda klienti, on enne kauba kätte andmist õigus nõuda teenustasu maksmist. Mereveonduses enamasti ongi nii," lisas ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Praegsel hetkel logistikakonverentsil esinev CMR Konsultant OÜ juhatuse liige Renee Mahl tõdes, et kaupade kinnipidamine ja pandiõiguse asi on aastaga kerkinud olematusest sagedaseks nähtuseks. Tema sõnul on selles süüdi ka Eesti riik, kes kergitas kohtulõive aasta algul 2-3 korda.
2025. aastal jõustuv mootorsõidukimaks sunnib paljusid ettevõtteid oma autoparki ümber hindama ning otsima uusi, kuluefektiivsemaid lahendusi. Üheks praktiliseks alternatiiviks on Eesti haagisetootja Brentex OÜ haagised, mis on täiustunud platvormhaagiste seeriaga. Uus platvormhaagiste seeria ühendab endas tugeva konstruktsiooni, nutika disaini ja põhjamaade tingimustele vastava vastupidavuse.