Kreem: Eesti mereveod 10 aastat ajast maas

"Loode-Venemaal öeldakse, et Eestile kahju tekitamine on riigipatrioodi kohus," esitas ta lausa haikuna kõlava Eesti mereveonduse nutuse olukorra peegelduse. Nüüd, kus Läti ja Leedu krabavad võidu Soome ja Venemaaga Läänemere konteinervedude pärast on Eesti ebanormaalselt nö vait. Põhjused on Kreemi sõnul igale mõtlevale inimesele seoses riiaka idanabriga ju selged - tulemusena haaras Riia suure tüki Muuga vedudest endale, jupi sai ka Helsingi.

Paradoksaalselt on mereriik Eesti merenduse vallas väike tegija, eurodirektiividega käikase ümber passiivselt. "Riik vaatab kõrvalt pealt," heitis ta riigile ette merehuvi nõrkust, mille tõttu ollakse naabritest maha jäänud koguni 10 aastat.

"Näiteks Transpordi arengukavas 2006-2013 on vaid ühe lausega mainitud meretransporti," pidas ta meretranspordi praktiliselt tähelepanuta jätmist vedude valdkonnas ilmseks ja ebanormaalseks.

Lahendusena on Kreemi sõnul nüüd ruttu vaja vastu võtta merenduse arenguplaan.

Olukorra kaardistamiseks ja edasiste sihtide seadmiseks toimubki homme Tallinnas Tallink SPA & Conference Hotel´is V rahvusvaheline merendusalane konverents „Navigare necesse est“. Keskonnakaitse kõrval on seal teemaks meretransiit ja sadamad.