Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Konkurentide kadu Soome liinil parandab laevafirmade tulemusi
Kõigi Tallinna ja Helsingi vahel sõitvate laevafirmade reisijate arv on tänavu kasvanud, kuid põhjuseks on eelkõige kahe konkurendi lahkumine – kokku on reisijate arv liinil suuresti samaks jäänud.
Kui mullu teenindas liini kuus laevafirmat, siis tänavu neli. Lahkunud on Nordic Jet Line ja Super SeaCat. Nii saab Viking Line näidata, et läinud aasta augustiga võrreldes on reisijate arv Tallinn-Helsingi liinil pea viiendiku võrra kasvanud, kirjutab Soome päevaleht Hufvudstadsbladet.
Autosid on suvega veetud poole võrra rohkem. Suvekuudega kasvas Viking XPRSi reisijate arv 11%.
Tallinki reisijate arv on kasvanud ligi 20%. Suvekuudel transportis Tallink sellel marsruudil 1,1 miljonit reisijat.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Linda Line’i reisijate arv on augustis mullusega võrreldes pea kahekordistanud, kuna ühe katamaraani asemel on käigus kaks. 65 000 reisijaga oli firma turuosa 9,5%.
Eckerö Line’i laevaga Nordlandia sõitis augustis 87 000 reisijat – kasv mullusega võrreldes 21%. Kokkuvõttes kasvas aga reisijatevedu Tallinna ja Helsingi vahelisel liinil aasta esimese kaheksa kuuga vaid 1%.
Tallinki käes on pool turust, Viking Line’i osa on 25%.
Rootsi ja Soome vahel kaotab Viking Line turuosa Tallink Siljale. Viking Line’i reisijate arv on Turu Stockholmi liinil suvekuudel vähenenud 4,5%. Seda on ca 30 000 reisijat vähem kui läinud aasta suvel.
Galaxy efekt, kommenteeris lehele Viking Line, põhjendades turuosa vähenemist Tallink Silja uue aluse tulekuga.
Viking Line´i kolmanda kvartali (mai-juuli) kasum enne makse moodustas enam kui 330 mln krooni, mida on möödunud aasta sama perioodiga enam 10% rohkem.
AS Tallink Grupp vedas tänavu septembris 555 512 reisijat, mis on 1,2% vähem võrreldes eelmise aasta septembriga. Veetud kaubaautode maht langes 14,9% võrra 22 622 ühikuni.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.