Autor: Rivo Sarapik • 31. august 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

RERS nõuab Venemaal raudteeõnnetuse tagajärjel kasutuskõlbmatuks muutunud vagunite maksumuse hüvitamiseks 18,4 miljonit krooni.

ER leiab, et tulenevalt rahvusvahelisest kaubaveoeeskirjast (SMGS) on ER selles olukorras vahendajaks ja kõik juhtumiga seotud kulud katab Venemaa Oktoobriraudtee. Samas on Venemaa kohtus ER andmeil tunnistatud, et tegemist on force majeure juhtumiga, mistõttu ei saa ER vastutada varude hävimise eest.

Neli aastat tagasi toimunud õnnetuses sõitis Zubtsov-Aristovo vahejaamas raudteelt maha kaubarong, mille tagajärjel kuulus AS Hansa Leasing Russia omandis ja hageja kasutuses olnud vaguneist mahakandmisele 12 vagunit, kolm vagunit vajasid remonti. Samuti kuulus RERSile kuuluvatest vagunitest 11 mahakandmisele ja üks vajas remonti.

Vaidlusse kaasatud Venemaa raudtee analüüs näitas, et rong sõitis rööbastelt maha maapinna deformatsiooni tõttu ehk geoloogilistel põhjustel. Maakohus leidis, et seda väidet polnud piisavalt tõendatud.

Maakohus mõistis 16.10.2007 otsusega Eesti Raudteelt RERSi kasuks 18,4 mln krooni kahjutasu ja 0,9 mln krooni viiviseid välja. Ringkonnakohus tühistas apellatsioonikaebuses möödunud aprillis maakohtu otsuse ja suunas asja uuesti esimese astme kohtule arutada.

Ringkonnakohus põhjendas otsust menetlusnormide rikkumisega - maakohus jättis hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu, et kostja ei ole tõendanud piisavalt määramatu jõu asjaolusid. Ringkonnakohus leidis, et esimese astme kohus oleks pidanud selgitama menetlusosalistele asjaolude tõendamise vajadust ja tegema ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks.