Taksojuhid: kohus ei lubanud peatuseid rendile anda

Enampakkumises on ühe nõudena toodud punkt, mille kohaselt peab pakkujal olema vähemalt 30 kuni viie aasta vanuse takso kasutusõigus. Siinkohal tekib igal valdkonda tundval isikul küsimus, kas selline punkt soosib ainult kindlaid suuri taksoveo ettevõtteid nagu näiteks AS Tallink Takso või Tulika Takso ega jäta väikestele ettevõtjatele mingeid reaalseid võimalusi osalemiseks. Samas on enampakkumises nõue, et pakkuja vedude eest vastutav isik peab omama vähemalt kolmeaastast reisijate veo korraldamise töökogemust.  MTÜ Eesti Taksojuhtide Liit andmetel ei vasta aga AS Tallink Takso nimetatud nõudele, kuigi on tegemist usaldusväärset ning kvaliteetset taksoteenust pakkuva ettevõttega.

Hetkel kehtiv ühistranspordiseadus sätestab, et taksoveo eest vastutavat isikut  saab pidada  ainult siis pädevaks, kui ta on läbinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tunnustatud õppeasutuses taksovedude eest vastutava isiku koolituskursuse ja sooritanud kursuse kirjaliku lõpueksami. Tänase seisuga puudub transpordiametil ülevaade palju on Tallinnas tunnustatud õppeasutuste poolt nimetatud koolituskursuse lõputunnistusi väljastatud. Seda kinnitab ka Tallinna Tehnikakõrgkooli ütlus, et siiani ei ole nemad ühelegi isikule väljastanud taksovedude eest vastutava isiku koolituskursuse sooritamise tunnistust.

Lisaks on enampakkumises  pakkujale esitatud nõue, mille kohaselt peavad rajatistelt sõitjaid teenindavate taksojuhtide ja pakkuja vahel olema sõlmitud kirjalikud töölepingud. Järjekordselt tekib huvitav situatsioon – näiteks on vanimal ja suurimal taksoettevõttel Tulika Takso enamus kasutatavast taksojuhtidest füüsilisest isikust ettevõtjad ning nendega on sõlmitud nn frantsiisilepingud.

Üheks üllatuslikuks ja arusaamatuks momendiks enampakkumise nõuetes on ka see, et konkursi võitnud firma või FIE  peab lisaks oma põhiülesandele,  milleks on kvaliteetse, usaldusväärse ja turvalise taksoteenuse osutamise korraldamine,  peab hakkama korraldama veel ka üüritavate rajatiste heakorda (tänavakoristust ja prügivedu). Siinkohal peaks linna ametid küll ühiselt aru saama, et mõistlik oleks jätkata toimivate heakorra lahendustega ning vajadusel määrata enampakkumise tingimustes rajatisele suurem alghind. Vastasel korral võib enampakkumise tingimustest mõista, et linn tekitab ettevõtjale võimaliku leppetrahvi määramise lotuses kunstlikult liigset bürokraatiat.

Vürtsi lisab teemale veel see asjaolu, et Tallinna Transpordiametil on olemas eelnev kogemus aastast 2003 nn. taksopeatuste rendile andmisest, mis lõppes sisuliselt läbipõrumisega, kuna teatud ametkonnad hindasid tolleaegset tegevust seadusevastaseks. Ikka ja jälle tekib küsimus, mis on sellise enampakkumise motiivideks ja miks ei suuda transpordiameti ametnikud, kes on suurepäraselt Tallinna taksoveoteenuses toimuvaga kursis, korraldada ja läbi viia korrektset ja erapooletut enampakkumist.

Siinkohal võib osaliselt mõista Linnavalitsuse kõrgete ametnike survet ja nõudmisi, kuna taksoveo temaatika on viimastel aastatel üsna teravaks kujunenud ning ei saa mööda ka poliitilistest motiividest, kuna saabumas on kohaliku omavalitsuse valimised. Kahetsusväärne on see, et antud enampakkumise ettevalmistamine ei toimunud piisava analüüsi ega objektiivsete kaalutluste põhjal. Transpordiameti ametnikud ei suutnud valdkonda juhtivale abilinnapeale piisavate kaalutluste ja põhjenduste näol selgitada, et nimetatud enampakkumine ei lahenda Tallinna vanalinna piirkonna takso problemaatikat ega too ka poliitilist au ja kuulsust.

Lisaks soovib MTÜ Eesti Taksojuhtide Liit rõhutada, et ei vasta tõele austatud abilinnapea Jaanus Mutli poolt avaldatud informatsioon selle kohta, et kohus on andnud oma nõusoleku nimetatud taksopeatuste  üürile andmiseks. Kohtu poolt ei ole sellist seisukohta ega lubadust antud. Halduskohtus lahendati ainult esialgse õiguskaitse taotlused ning kaebuste läbivaatamine on alles ees.

Kohtuotsus taksopeatuste üürileandmise seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse kohta saab tulla alles pärast kohtuasja sisulist arutelu. See tähendab aga seda, et Tallinna linn on võtnud taksopeatuste väljaüürimisega kiirustades riski, et nimetatud peatuste väljaüürimine võib osutuda seadusevastaseks, mis avab omakorda tee kahjunõuete esitamiseks linna vastu.

MTÜ  Eesti Taksojuhtide Liit ja Tallinna taksojuhtide enamus on endiselt seisukohal, et nii Tallinna, kui ka teiste Eesti Vabariigi kohalike omavalitsuste haldusterritooriumitel asetsevad kõik taksopeatused kui taksoteenuse osutamiseks vajalikud infrastruktuuri objektid peavad nii taksojuhi kui ka tarbija huvides olema avalikud ja vabad kasutamiseks kõigile taksoteenuse osutajatele ilma mingite eritasudeta ja piiranguteta.