Riigikontroll: riigi kütusevaru näidati tegelikkusest suuremana

Riigikontrolli arvates ei ole riigieelarvest tehtud rahaeraldused vedelkütusevaru soetamiseks lähtunud tegelikest vajadustest. Raha on antud põhjendamatult palju ning pikalt ette, kuna Vedelkütusevaru Agentuur on nõudnud rahaeraldusi enne hangete korraldamist ning arvestanud seejuures kütusehindade suure kõikumisega. Selle tulemusena on aastatel 2006-2008 agentuuri kuu keskmine rahajääk olnud ca 490 miljonit krooni. Riigikontrolli hinnangul on võimalik agentuuri aktsiakapitali vähendada ehk riik saaks sealt välja võtta ligi 400 miljonit krooni.

Ühtlasi juhib Riigikontroll tähelepanu sellele, et vedelkütusevaru seaduses nõutud Eestis hoiustatava vedelkütusevaru miinimumsuurus (15 päeva) on liiga väike, et tagada kütusetarnete raskuse korral majanduse tõrgeteta toimimine. Arvestades eri etappide (tankeri leidmine, meretransport, kütuse pumpamine) ajakulu, võtab talvisel ajal välismaal hoiustatud kütuse Eesti tanklatesse tarnimine logistiliselt aega 22-29 päeva. 2009. aasta maist on Eestis hoiustatava diislikütuse ja bensiini varu suurendatud 32-42 päevani, mis katab vajaduse ka juhul, kui kütust tuleks juurde tuua Soomest, Rootsist või Taanist meritsi rasketes ilmastikutingimustes.

Riigikontrolli hinnangul ei ole ka järelevalve vedelkütuse julgeolekuvaru säilimise üle küllaldane. Riiklik järelevalve varu säilimise üle puudub ning Vedelkütusevaru Agentuuri enda rakendatud kontrollisüsteemid ei anna piisavat kindlust varu tegeliku olemasolu kohta.

Euroopa Liidu liikmesriigid on kohustatud moodustama kütusevaru, mis vastaks 90 päeva keskmisele riigisisese tarbimise mahule. Varu peab koosnema neljast kütuse liigist: bensiin, diislikütus, lennukipetrool ja raske kütteõli.

Eestile antud üleminekuperiood näeb ette, et 90 päeva varu peab olema moodustatud järk-järgult hiljemalt 2009. aasta lõpuks. Varu soetuskulud katab riik rahaliste sissemaksetega Vedelkütusevaru Agentuuri aktsiakapitali, mida senini on tehtud ca kahe miljardi krooni ulatuses.