Brasiiliast Prantsusmaale teele olnud ja 1. juunil ookeani kukkunud Air France`i lennuk Airbus A330 ei purunenud uurijate hinnangul õhus, vaid kukkus ookeani otsejoones ning purunes kokkupõrkel veepinnaga.
Sellise järelduse tegid uurijad lennukivraki jäänuseid uurides, vahendas CNN. Täna avaldati lennuõnnetuse esimene raport. Lennuki pardasalvestused on hetkel leidmata.
"Lennuk kukkus püstloodis veepinna poole, väga väga kiiresti," kommenteeris õnnetuse uurija Alain Bouillard.
Lennukijäänuste uurimise järgi panid uurijad kokku õnnetuse stsenaariumi. Selle põhjal põrkas lennuk risti veepinnaga, mille tulemusel läbis lennukit meeletu surve - suunaga nina poolt sabani. Lennukis viibinud 228 inimesel polnud aega õnnetusele reageerida.
Lennuki autopiloot õnnetuse hetkel ei töötanud, sest lennuki kiiruseandurid ei suutnud edastada infot lennuki ja tuule kiiruse ning suuna kohta.
"See tähendab, et lennuk oli juhitud piloodi poolt," lisas Bouillard.
Briti ajaleht The Times kirjutas täna, lisaks halbadele ilmastikuoludele võis õnnetuse põhjustada kiiruseanduritest saadud valed andmed ja vead elektroonikas. See tähendab lennukitootjale, et Airbus võib olla sunnitud kutsuma tagasi pikamaalendudseks mõeldud Airbus A330 ja A340 tüübi lennukeid, sest sarnaseid vigu on 36 juhul ennegi ette tulnud.
Lennuki kapten oli ajalehe andmeil puhkusel kui kaaspiloodid tormis lennuki üle kontrolli kaotasid.
Lend 447 jäi kadunuks Atlandi ookeani kohal 228 inimesega pardal, kes kõik hukkusid. Hukkunute seas oli ka Eesti kodanik. 11 ookeanist leitud laipa on tuvastatud, nende seas kapteni isik.
Seotud lood
Brasiilia ranniku lähedal 2009. aastal alla kukkunud Air France'i lennuki kahest mustast kastist on üks üles leitud, teatas Prantsusmaa uurimisbüroo.
Euroopa suuruselt kolmas lennufirma Air France-KLM sai ettevõttet uurinud lennuekspertidelt kümneid soovitusi, kuidas turvalisemaks muutuda.
Äripäeva Autovedajate aastakonverentsil tegid IIZI ärikliendiüksuse juht Kaido Konsap ja analüütik Tiit Jõgi ülevaate kindlustusturu hetkeolukorra kohta. Muuhulgas arutati ka tuleviku väljakutseid keskendudes eelkõige liiklus- ja kaskokindlustuse arengutele.