Riia vabasadam plaanib sel aastal investeerida 30-40 mln latti (660-880 mln krooni). Raha kulub sealhulgas kanalile, puksiiridele ja ohutusele, rääkis Riia vabasadama juht Leonid Loginov.
Sadama territooriumil paiknevate eraprojektide saatus pole samas ühene.
Suurimaks projektiks on Vene saarte omandamine, kuhu ehitatakse terminalid erinevat liiki kauba ümberlaadimiseks.
Teine suurprojekt on konteinerterminali ehitamine Barõnkini (Kundzinsale) saarele, millega tegeleb Nacionalais konteineru terminals (NKT). Paraku on töö peatunud, sh hõõrumiste tõttu NKT omanike ringis. NKT on pöördunud sadama poole palvega ehitada neile sadamasillad ja praegu on see vabasadama juhatuses otsustamisel. Varem oletati, et NKT saab oma projekti iseseisvalt valmis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lähitulevikus kaotab vabasadam oma territooriumil tegutsevaid stividorettevõtteid, tunnistas juht. Ses majandusharus on Loginovi sõnul esimesed pankrotid ja maksejõuetus juba käes: „Paljud on praegu kriisis. Näiteks on hirmsad probleemid ettevõtetel, mis tegelevad puidu ekspordiga. Kui Riias tegutses varem 25 puidu eksportijat, siis praegu on neid 10.“
Esimeses kvartalis teenindas Riia vabasadam 7,4 miljonit tonni veoseid, mida on 6,5% rohkem kui mullu sama ajaga. 2008. aastal ulatus Riia vabasadama käive 29,5 miljoni tonnini, mida oli 14% rohkem kui aasta varem.
Seotud lood
Aasta 2025 tõi Euroopa teemaksusüsteemidesse mitmeid uuendusi. Järgnevatel kuudel on neid oodata veelgi - mitmed riigid uuendavad tehnoloogiat ning paljud lisavad CO₂-põhiseid tasusid veokitele, et täita ELi kliimapoliitika eesmärke. See tähendab, et maanteeveofirmad peaksid juba täna mõtlema seadmete uuendamisele ja uute reeglitega kohanemisele, et tagada vastavus nõuetele ja säästlikkusele.