Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riia sadamasse investeeritakse üle poole miljardi krooni
Riia vabasadam plaanib sel aastal investeerida 30-40 mln latti (660-880 mln krooni). Raha kulub sealhulgas kanalile, puksiiridele ja ohutusele, rääkis Riia vabasadama juht Leonid Loginov.
Sadama territooriumil paiknevate eraprojektide saatus pole samas ühene.
Suurimaks projektiks on Vene saarte omandamine, kuhu ehitatakse terminalid erinevat liiki kauba ümberlaadimiseks.
Teine suurprojekt on konteinerterminali ehitamine Barõnkini (Kundzinsale) saarele, millega tegeleb Nacionalais konteineru terminals (NKT). Paraku on töö peatunud, sh hõõrumiste tõttu NKT omanike ringis. NKT on pöördunud sadama poole palvega ehitada neile sadamasillad ja praegu on see vabasadama juhatuses otsustamisel. Varem oletati, et NKT saab oma projekti iseseisvalt valmis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lähitulevikus kaotab vabasadam oma territooriumil tegutsevaid stividorettevõtteid, tunnistas juht. Ses majandusharus on Loginovi sõnul esimesed pankrotid ja maksejõuetus juba käes: „Paljud on praegu kriisis. Näiteks on hirmsad probleemid ettevõtetel, mis tegelevad puidu ekspordiga. Kui Riias tegutses varem 25 puidu eksportijat, siis praegu on neid 10.“
Esimeses kvartalis teenindas Riia vabasadam 7,4 miljonit tonni veoseid, mida on 6,5% rohkem kui mullu sama ajaga. 2008. aastal ulatus Riia vabasadama käive 29,5 miljoni tonnini, mida oli 14% rohkem kui aasta varem.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.