Tellijate võlad - ehitajate ja transportijate nuhtlus

Kolmandaks võlgade põhjuseks transpordisektoris on kiiresti muutuv turusituatsioon. "Sageli on nii, et kaup on teel mitu nädalat ja selle aja jooksul vahetub omanik nii mitu korda, et kättetoimetamise hetkeks ei saa transpordifirma tellijale ei uksele koputada ega ka mingit moodi helistada."

Ivar Tammemäe nimetas samas teisi põhjusi. "Transporditeenuse kvaliteedile on pretensioone - kaup tuleb kohale hilinemisega, saab teel kahjustada, seisab teel jne. Tekib küsimus, kes need kaotused kompenseerib. Paljusid rahvusvahelise transpordikonventsiooni tingimusi ei fikseerita lepinguis, mis võimaldab pooltel paljude nüansside üle vaielda ja nad vaidlevadki," kinnitas Tammemäe.

Trade Way Hal-Tal ASi juhatuse liige Maia Abiline, kes tegeleb Soome ja Eesti vahelise kaubaveoga, oli Raul Reinsaluga päri. "Jah, just sellised probleemid ongi. Teenuse eest raha ette küsida ei tohi, kuna kõrge konkurentsi tõttu tähendab selline ettepanek tellijate kaotamist. Kui teenus on osutatud, hakkab veose omanik maksetähtaegadega venitama, mis on selletagi pikad, või ei maksa üldse," rääkis Abiline.

Mida firma saab võlglastega teha? "Teha pole midagi, tuleb võlad maha kanda. Mõned, mis ripuvad juba mitu aastat, kandsime hiljuti maha, ligikaudu 40 000 krooni. Absoluutselt lootusetuid, tänu jumalale, meil pole. Tõsi, üks meie kauaaegne partner on kahe viimase aasta jooksul kogunud juba ligikaudu 70 000 krooni võlga (võlglase nimetamisest Abiline keeldus - toim). Mingisuguse summa maksavad nad meile iga kord, kuid võlgnevust täielikult ei likvideeri," rääkis firmajuht, "samas, tellimusi kauba veoks Soomest Eestisse meil on, aga sinna (Soome - toim) ei sõida me alati kaubaga."

Rahvusvahelisi vedusid tegeva Jupiter Plus ASi kaasomanik ja juhatuse liige Jevgeni Sidorov märkis, et transpordiäri on praegu kõige halvemini kaitstud: "Esiteks, suure arvu transpordifirmade tõttu turul, ja teiseks, kehvalt koostatud lepingute tõttu, mis võimaldavad ebaausatel ettevõtjatel kas maksetega venitada või üldse mitte maksta."

Sidorovi sõnul peetakse praegu lepingutes normaalseks viivituseks 60 päeva, kuid tegelikkuses venivad maksed kuni poolele aastale. On neid, kes ei taha maksta, aga ka selliseid, kes ei suuda maksta.

Praegu võlgnevad Jupiter Plusi kliendid veofirmale rohkem kui eales varem. "Maksmata on arveid ka eelmisest aastast. Tänaseks on meil saamata 10 miljoni krooni ringis ja vaevalt et saame selle raha kätte kogu ulatuses," rääkis Sidorov.

Vaatamata olukorra keerukusele ei pea Jupiter Plusi juht asjade seisu kriitiliseks - on ju usaldusväärsed partnerid, kes jäävad normaalseks ka kriisi ajal.