Ettevõtjad: Vene transiit ei koli Soomest Eestisse

Soomes veebruari alguses kehtestatud lisatasu Venemaalt pärit raskeveokitelt pole kaubavoore Eestisse ümber suunanud, kuigi soomlased seda väidavad.

Kauppalehti teatel heidavad Soome transiidiettevõtjad oma valitsusele ette, nagu oleks veebruaris kehtestatud lisatasu enam kui 38tonnistelt Venemaalt pärit veokitelt kaubavoorid Eestisse suunanud, kuna siin sellist maksu pole.
„Seda nüüd küll öelda ei saa, et kaubasuund oleks Eestisse liikunud ja Soome veod rohkem meile tulnud,“ ütles Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsiooni president Einar Vallbaum.

Tallinna Sadama avalike suhete juht Sven Ratassepp lükkas ümber Kauppalehti väite, nagu oleks Tallinna Sadama transiitliiklus jaanuarist märtsini tõusnud 79%. Eelmisel aastal võrreldes 2007. aastaga on kaubamaht ca 20% vähenenud ning tänavu püsinud mullusega umbes samal tasemel, kinnitas ta.

„Kindlasti avaldab soomlaste poolt veokitele lisatasu määramine oma mõju transiidile, kuid praegu mingeid radikaalseid muudatusi tunda pole,“ lisas Ratassepp.

Ka Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase eitas, et kaup liiguks Eesti kaudu. Ta viitas vedude 14protsendilisele kukkumisele võrreldes 2008 kolme esimese kuuga. Kaup on regioonis üleüldiselt kadunud, mitte liikunud uutesse transpordikanalitesse, lisas ta.

Soome transpordiministeeriumi kantsler Juhani Tervalan põhjendas aga väidetavat Eesti-suunaliste mahtude kasvu just sellega, et Pronkssõduri mõjud on Eesti ja Vene suhetest kadunud.

„Pronkssõduri mõjuga pole sel kõigel mingit pistmist. Selle mõju kestab veel kaua ja seda köetakse Vene sadama-rahva poolt lisaks poliitikutele ka edasi, sest vaja ju oma sadamates tööd kindlustada,“ märkis transiidiekspert Raivo Vare.

Transiidi taastumise määrab Vare sõnul rahvusvahelise kriisi taandumise tempo. “Kui maailmamajandus hakkab taas tõusule pöörama, kasvab esmalt toorainevedu, mis Vene ekspordis – ja seega meie mõistes transiidis –, on suurima osakaaluga,” selgitas ta.

Edasi tuleb meil oodata Venemaa impordi kasvu – hakatakse taas suuremal määral tarbima ja toormekspordiga teenitud rahaga kaupa sisse ostma ning kasvavad ka autodega veetavad kaubavood nii Eestis kui Venemaal. „Seni aga on tegu pigem vähenemisega. Ja seda 2010. aastalgi veel käesolevale lisaks,“ ütles Vare.