Majanduslangus ja Venemaal uutele autodele kehtestatud imporditollid on loonud Eesti sadamatele ja sadamaoperaatoritele võimaluse olla vahelaoks Venemaa ukse taha kuhjunud sõiduautodele. Paraku on piisavad võimalused selleks olemas vaid Sillamäe sadamal, kirjutab Äripäeva Logistika kuukiri.
Üllar RaadAS ESTEVE Terminal juhatuse esimees
Meil on ladustatud ca 3000 sõidukit ja see pole viimastel kuudel oluliselt muutunud, kuna meie olemasolevad platsid ei võimaldanud (ega võimalda) vastu võtta suuri koguseid Venemaa jaoks mõeldud autosid. Sellest tingituna oleme läbi aasta hoiustanud enam-vähem stabiilses mahus, peamiselt Balti turule mõeldud autosid.
Tõenäosus, et sõiduautode tootjatel jääb vajadus sihtturu lähedaste puhverladude järele on päris suur. Samas ei usu aga, et need mahud jäävad pikaks ajaks praegusele kõrgele tasemele.ESTEVE Terminal või mõni meiega samasse (BMLG) gruppi kuuluv ettevõte investeerib väga suure tõenäosusega uutesse autoplatsidesse Paldiski lõunasadamas.Arvestades turul hetkel valitsevat olukorda, kus on vaja kohe ladustada suuri koguseid autosid, konkureerivad omavahel vaid Sillamäe ja Paldiski Põhjasadam. Kui olukord rahuneb, tiheneb sadamate ja terminalide vahel taas konkurents, eelkõige just Paldiski lõunasadamas tegutsevate terminalide arvel.
Tallinna Sadamale kuuluvas Paldiski Lõunasadamas on ladustatud orienteeruvalt ehk ca 4000 autot. Vajadus vaheladude järgi on praegu tõesti üsna suur, tänu tekkinud olukorrale, kus tarbimine on hüppeliselt vähenenud. Pikemas perspektiivis aga peaks see olukord siiski stabiliseeruma. Toodetakse siiski enamasti vastavalt tellimusele ja toodang tahetakse viia tellijani võimalikult kiiresti. Suurte vaheladude vajadus muutub ebaolulisemaks.
Sven RatasseppAS Tallinna Sadam avalike suhete juht
Tallinna Sadam siiski planeerib rajada Paldiskisse lisaterritooriume autode ladustamiseks ca 17 hektarit. See ei ole aga tingitud tänasest olukorrast, kus lisaladustamise vajadus on äkki päevakorrale kerkinud. Tegemist on meie pikaajalise strateegiaga, kuna meie praegused terminalipinnad on selgelt kitsaks jäänud ka nn "tavaolukorras."
Autoterminaali loomisega alustas Silsteve juba 2006. aastal, mil tegime ka proovilaeva. Praegu oleme võimelised vastu võtma ka kõige suuremaid autode veo laevu. Edasiveoks kasutame feederlaevu, autotreilereid ja vedu raudteel. Praegu on ehitatud parkimisplatse ca 35 000 auto ladustamiseks. Praegu ladustame ca 25 000 autot. Olulist platside suurendamist Silsteve ei planeeri, kuna piiriületus Venemaaga on endiselt probleemiks. Olukorra paranedes võidaksid kahtlemata kõik osapooled.
Ronald VähiAS SilSteve juhatuse liige
Paldiski Põhjasadamas korraga ladustatavate sõidukite arv jääb vahemikku 5 000-10 000. See number on viimaste kuude lõikes olnud suhteliselt stabiilne, sõltudes, kas parajasti on on olnud aktiivsem sisse- või väljavedu. Põhjasadamas ei ole siiani olnud kaupu, sh ka uusi sõiduautosid, mis jääksid väga pikaks ajaks ladustatuna sadamasse seisma. Sadama eesmärk on ennekõike kaubavoogude tagamine.
Robert AntropovAS Paldiski Sadamad juhatuse esimees
Meie soov on käidelda aastas 200 000 sõidukit. Paldiski Põhjasadama infrastruktuuri rajamine on toimunud seda eesmärki silmas pidades.Paldiski Põhjasadam on uute sõiduautode käitlemist näinud oma arengusuunana alates 2005. aastast, mil sadama rekonstrueerimise käigus lõime head tingimused ja vajaliku infrastruktuuri just selle kauba käitlemiseks. Asudes Paldiski linnas, määratleme end nn rohelise sadamana, mida läbivad linnakeskkonnale ohutud kaubad: sõiduautod, veeremkaubad, konteinerid ning üldkaubad.Ettevõtted peavad reageerima turu tingimustele ning juba alates 2005. aastast olid märgid, et seniste Venemaalt tulevate toorainete, sh nafta voogude maht on peagi drastiliselt vähenemas. Sellest räägiti, kuid tegelikult olid mahukad investeeringud juba tehtud ning alternatiivideks ei valmistutud tõsiselt enne, kui need vood olid juba lõppenud.Meie mahukad ehitustööd algasid 2005. aastal ning toona tehtud arvestused saabuvate trendide osas on senini paika pidanud. Paldiski Põhjasadama jaoks ei ole uute sõiduatode käitlemine alternatiiv teiste kaupade asendamiseks, vaid meie jaoks on tegemist planeeritud kaubagrupiga ning kõikide lisateenuste olemasoluga autovedajatele parima teeninduse võimaldamiseks.Probleemiks on olnud, sarnaselt kõigi Eesti transpordiga tegelevatele ettevõtetele, piiriküsiumus. On olemas vanasõna „kus viga näed laita, seal tule ja aita”- möödunud aastal sõlmis Paldiski Sadamate AS Värska Vallavalitsusega avaliku enampakkumise tulemusel hoonestusõiguse lepingu Koidula piiripunkti vahetusse lähedusse 10 ha suurusele maaalale transpordikeskuse rajamiseks. Transpordikeskuse rajamisega soovime ühiselt lahendada veoautode pikkade järjekordade probleemi ja samuti heakorra-, liiklusohutuse- ning piiriületusprobleemid Värskas. Samuti loob Koidulasse tolliladude rajamine Paldiski Põhjasadamale täiendavad ladustamisvõimalused Vene piiri lähedal.Maailma üldise kaubavoogude vähenemise tingimustes on sadamate seas kõikidele kaupadele pingeline konkurents. Eestist läbi liikuvate uute sõiduautode maht on Venemaa koguvajadusega võrreldes äärmiselt väike. Samas on globaalne majanduslangus pigem uus võimalus turu positsiooni parandamiseks, kuna korrastuvad nii kaubavedajate turg kui hinnad, mõjutades tarneahelas osalevaid ettevõtteid efektiivsusele. Oodata on veoteenuste turu korrastumist ning võimaluste otsimist paremateks ja efektiivsemateks logistilisteks lahendusteks.
Seotud lood
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.