Ministeerium: EL ei luba dumpingmaksu eelinfot jagada

„Kui EL teatajas pole avaldatud määrust, millega konkreetselt mõned tollimaksud kehtestatakse, siis on ministeeriumil keelatud väljastada igasugust infot vastava määruse eelnõu kohta, näiteks kui suured on tollimaksud ja millal täpselt kehtima hakkavad jne,“ kommenteeris Jõgi, viidates EL Nõukogu määruse nr 384/96 artikkel 19.1-le. „Põhjus  on  lihtne - sellise teabe omamine annaks ettevõttele märkimisväärse konkurentsieelise. Nii nagu Ojari Paas ise kirjutab, siis "kes selle info varem saab, see saab varakult kaupa varuda ja siis hiljem soodsamat hinda pakkuda"“.

Sisuliselt võib ministeerium Jõgi sõnul kolmandatele isikutele väljastada vaid üldist ja avalikku informatsiooni - nt et uurimine on algatatud, mis toodet ja riiki uurimine puudutab, millal on seadusest tulenevad tähtajad uurimise lõpetamiseks jne.

Teine oluline aspekt siinkohal on tema sõnul, et kaubanduse kaitsevahendid nagu näiteks dumpinguvastane tollimaks on mõeldud selleks, et kaitsta EL tootjaid ebaausa konkurentsi  eest. „Kui kõigile oleks teada, millal mõni konkreetne meede kehtima hakkab, siis paratamatult juhtuks see, et enne vastava kuupäeva saabumist toimuks üks suur ladustamine, et lisatollimaksust pääseda, see aga kahjustaks kaitset vajavat EL tööstust veelgi. Ka Paas viitas sellele, et kui nad oleksid omanud infot meetme tulemise kohta, siis nad oleks enne kuupäeva saabumist toonud Eestisse suures koguses "ebaausate" hindadega  Hiina toodet,“ selgitas Jõgi, miks info dumpingmaksude koha kohati segane tundub.

Asjaolu, et esialgne info jõudis Combidekini Hiinast, aga mitte Eestist pole kuigi üllatav. Kuna ELi uurimise tulemusega saavad tutvuda ka Hiina osapooled, siis neil tõesti on kohati info varem. „Tegelikult on ka nemad kohustatud infot konfidentsiaalsena  hoidma, kuid alati nad ei tee seda. See ei ole meile vabandus mitte täita ELi ettekirjutusi. Ka peab Euroopa Komisjon liikmesriikidele esitama „valmis“ dokumendi, mis sisaldab puudutatud isikute kommentaare ehk esmalt saadetakse määruse eelnõu osapooltele kommenteerimiseks ja seejärel alles liikmesriikidele positsiooni kujundamiseks,“ lisas Jõgi.

Jõgi selgitas, et lisaks Euroopa Liidu teatajast leiab info dumpingmenetluste algatamise ja uute meetmete kohta leiab ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt. Täpsemalt valdkondade loetelud, väliskaubanduse all on kaubanduskaitse meetmed, kus on muutused. Ka on Euroopa Liidu kodulehel ammendav tabel, kus kõik kehtivad meetmed kirjas on.

Jõgi tõi välja, et meetmete arv aasta aastalt väheneb. „Kui 2002. aastal kehtis Euroopa Liidus 193 kaubanduskaitse meedet, siis 2006. aastal oli neid vaid 145 ja 2008. aasta lõpuks 136,“ ütles Jõgi. Siiski ei osanud Jõgi ennustada, mis sel aastal saama hakkab ja kui paljud Euroopa ettevõtted võivad raskete majandusolude tõttu kaubanduskaitset paluda.

Maks kehtib üldjuhul 5 aastat. „Kolm kuud enne kehtivuse lõppu peab kaitset palunud ettevõte avalduse tegema maksu jätkamiseks,“ selgitas ta, et meetmeid võetakse kasutusel vastavalt sellele, kuidas turuosalised kaitset paluvad ja eksportöörid sellele reageerivad. Lühidalt on protseduur selline, et ELi tootja palub kaitset, mille kohta liit algatab uurimise ja siis otsustatakse, kas ja mis meetmed tarvitusele võetakse.

Viimati algatati ELis Taist pärit spiraalköiteseadiste importi käsitleva dumpinguvastase menetlus. Nimelt Komisjon on saanud kaebuse, milles väidetakse, et Taist pärit spiraalköiteseadiseid imporditakse dumpinguhinnaga ja see tekitab olulist kahju EL tootmisharule. Kaebuse esitas ühenduse tootja Ring Alliance Ringbuchtechnik GmbH.

Viimane täiendus meetmete nimekirjas on see, et 6. veebruaril 2009 kehtestati ajutine dumpinguvastane tollimaks vahemikus 3,7-24,6% Hiina Rahvavabariigist ja Moldova Vabariigist pärit valtstraadi impordi suhtes.