Autoregistrikeskus tõdeb, et uuest aastast on märgatavalt suurenenud sõiduautode ümberehitamine kaubikuteks, ja seob selle autode erisoodustusmaksu tõusuga.
Selle aasta alguses kasvas seni 2000 krooni olnud erisoodustusmaks 4000 kroonile, kirjutas Äripäev.
"Taotlused, mida me saame, ei ole selle mõttega, et teha endale veoauto, millega kaupa vedada, vaid pigem üritatakse mitte midagi tehes kategooriat muuta," ütles ARKi direktori asetäitja tehno- ja registreerimise alal Rein Einer.
Praeguse aja säravaimad näited on need, kui sedaankerega autost üritatakse kaubikut ehitada, tõi Einer välja. Isegi uued sõiduautod soovitakse tema sõnul kohe veoautoks ümber teha.
Tööriistade ja kinnitustarvikute hulgimüügiga tegeleva ASi Würth juhatuse esimees Lauri Luks ütles, et maksukulu vähendamiseks on nad hakanud sõiduautode asemel soetama kaubikuid, aga ARK ei võimalda enam selliseid sõiduautosid ümber ehitada, mis mullu veel lubatud olid.
"Kui algul lootsime, et ümberehitusfirmad ajavad ise paberid korda, aga nemad said negatiivsed vastused, siis nüüd tegime ametlikult taotlused ARKile," rääkis Luks. "Veel ei ole vastust saanud," lisas ta.
"Põhisuund on see, et läheme kaubiku peale, sest seal saab kehtestada firmasiseselt madalama kilomeetrihinna," põhjendas Luks. Würthi autopargis on Luksi sõnul üle 70 auto ja sõiduautosid neist on 40. "Meil tuleb üle 100 000 krooni erisoodustusmaksu kuus, see on ikka väga jõhker," nentis suurettevõtte juht.
Sõidupäevikut võib Luksi sõnul pidada firma, kus on viis autot, nemad peaksid selleks palkama eraldi inimese, odavam on sõiduauto ümber ehitada. "Ühe auto kohta läheb umbes 5000 krooni, mis on kahe kuu erisoodustusmaks. Nii et kahe kuuga on ümberehitamine ennast ära tasunud," põhjendas ta.
Sõiduautodele ja bussidele ümberehitustöid tegeva Bennetti omaniku ja juhi Arvi Eidiski sõnul pole praegu võimalik sõiduautosid kaubikuteks ümber ehitada. Suusõnaliselt on öeldud, et ei saa, aga konkreetseid juhiseid ei ole, miks ei saa, lisas Eidisk.
Seotud lood
Eesti ettevõtlusmaastikul on viimastel aastatel ilmnenud murettekitav trend: maksuvõlgade ja pankrottide arv kasvab märgatavalt. Statistika näitab, et maksuvõlglaste arv on viimase kolme aastaga suurenenud 35% ning pankrotis ettevõtete arv koguni 48%. Sellises olukorras on oluline, et ettevõtted saaksid oma võlanõuded kiiremini ja efektiivsemalt lahendatud. Siin tulebki appi Infopanga võlaregister, mis pakub innovatiivset ja praktilist lahendust võlgnikega tegelemiseks.