Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Erisoodustus moondab sõiduautod kaubikuteks
Selle aasta alguses kasvas seni 2000 krooni olnud erisoodustusmaks 4000 kroonile, kirjutas Äripäev.
"Taotlused, mida me saame, ei ole selle mõttega, et teha endale veoauto, millega kaupa vedada, vaid pigem üritatakse mitte midagi tehes kategooriat muuta," ütles ARKi direktori asetäitja tehno- ja registreerimise alal Rein Einer.
Praeguse aja säravaimad näited on need, kui sedaankerega autost üritatakse kaubikut ehitada, tõi Einer välja. Isegi uued sõiduautod soovitakse tema sõnul kohe veoautoks ümber teha.
Tööriistade ja kinnitustarvikute hulgimüügiga tegeleva ASi Würth juhatuse esimees Lauri Luks ütles, et maksukulu vähendamiseks on nad hakanud sõiduautode asemel soetama kaubikuid, aga ARK ei võimalda enam selliseid sõiduautosid ümber ehitada, mis mullu veel lubatud olid.
"Kui algul lootsime, et ümberehitusfirmad ajavad ise paberid korda, aga nemad said negatiivsed vastused, siis nüüd tegime ametlikult taotlused ARKile," rääkis Luks. "Veel ei ole vastust saanud," lisas ta.
"Põhisuund on see, et läheme kaubiku peale, sest seal saab kehtestada firmasiseselt madalama kilomeetrihinna," põhjendas Luks. Würthi autopargis on Luksi sõnul üle 70 auto ja sõiduautosid neist on 40. "Meil tuleb üle 100 000 krooni erisoodustusmaksu kuus, see on ikka väga jõhker," nentis suurettevõtte juht.
Sõidupäevikut võib Luksi sõnul pidada firma, kus on viis autot, nemad peaksid selleks palkama eraldi inimese, odavam on sõiduauto ümber ehitada. "Ühe auto kohta läheb umbes 5000 krooni, mis on kahe kuu erisoodustusmaks. Nii et kahe kuuga on ümberehitamine ennast ära tasunud," põhjendas ta.
Sõiduautodele ja bussidele ümberehitustöid tegeva Bennetti omaniku ja juhi Arvi Eidiski sõnul pole praegu võimalik sõiduautosid kaubikuteks ümber ehitada. Suusõnaliselt on öeldud, et ei saa, aga konkreetseid juhiseid ei ole, miks ei saa, lisas Eidisk.
Seotud lood
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.
Enimloetud
6
Saksa politsei võtab kasutusele uued töötõendid, kuidas neid ära tunda?
Viimased uudised
“Meil on kauplusi ilmselgelt liiga palju”
Konverentsid
Hetkel kuum
Eesmärgiks Baltimaade esimene LEED Platinium sertifikaat
Kaubaveomaht Euroopas kasvab, kuid veovõimekus pigem kahaneb
Saksa politsei võtab kasutusele uued töötõendid, kuidas neid ära tunda?
Reeglid on riigiti erinevad, kuid karistused kutselistele juhtidele karmistuvad kõikjal
“Meil on kauplusi ilmselgelt liiga palju”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele