Lennufirmad jäid eelmisel aastal ilma 110 lennukist, mis on kümnendiku võrra enam kui aasta tagasi. Lennuõnnetuste ohvrite arv siiski vähenes.
Ohvritega lõppenud lennuõnnetuste arv ulatus Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) andmeil 2008. aastal 23ni, see on kolme võrra enam kui aasta varem. Ohvreid (aastaga 502) oli aga varasemaga võrreldes kolmandiku võrra vähem ehk iga miljoni reisija kohta 0,13 lennuõnnetuse läbi otsa leidnut. Aasta varem oli number 0,23.
Lennunduse õnnetuste suhtarv, mida mõõdetakse miljoni õhulennu kohta kaotatud Lääneriikides ehitatud lennukit, oli eelmisel aastal 0,81. See tähendab üht kaotatud lennukit 1,2 miljoni lennu kohta. Aastatagusega võrreldes on siin väike tagasiminek.
Keskmist kisuvad alla näiteks Aafrika ja SRÜ-riikide lennufirmad. 21 IATA liikmeslennufirmat aga tõstsid turvalisuse näitajaid. Liitu kuuluvate firmade vastav näitaja langes aastaga 0,68 pealt 0,52 peale. See võrdub ühe õnnetusega 1,9 miljoni lennu kohta.
“Ohutus on sektori prioriteet. Statistika näitab, et lennukitega reisimine on turvalisim, mida inimene saab teha," kommenteeris numbreid IATA tegevjuht Giovanni Bisignani.
Põhja-Aasias ei juhtunud eelmisel aastal ühtegi lennukikaoga õnnetust, maailma keskmisest paremaid näitajaid näitasid ka Põhja-Ameerika, Euroopa ja Aasia lennufirmad. Aafrika lennufirmade õnnetuste indeks on aga 2,6 korda kehvem maailma keskmisest. Viimase nelja aastaga on see samas paranenud, 2005. aastal ulatus number 9,21.
Kõige riskantsem on maailmas reisida aga SRÜ lennufirmadega, nende vastav indeks on pea kaheksa korda kehvem maailma keskmisest. Eelmisel aastal jäid lennufirmad ilma kolmest läänepäritolu lennukist.
Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide indeks on sarnasel tasemel Aafrika lennufirmadega. Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida näitaja on kaks korda kehvem maailma keskmisest.
Veerand eelmise aasta lennuõnnetustest juhtus õhkutõusul või maandumisel, kolmandikul õnnetustest täheldati lennufirma kasinat suhtumist turvalisusse.
Seotud lood
Detsembris 2024 taasavati pidulikult Pariisi Notre-Dame’i katedraal, kuhu jõudis kingitusena ka Estonia klaver. Klaveri kinkisid katedraalile Eesti ettevõtjad ning õrna, ent samas üle poole tonni kaaluva pilli keeruka transpordi Prantsusmaale organiseeris heategevusena DSV Estonia.