Lennufirmad jäid eelmisel aastal ilma 110 lennukist, mis on kümnendiku võrra enam kui aasta tagasi. Lennuõnnetuste ohvrite arv siiski vähenes.
Ohvritega lõppenud lennuõnnetuste arv ulatus Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) andmeil 2008. aastal 23ni, see on kolme võrra enam kui aasta varem. Ohvreid (aastaga 502) oli aga varasemaga võrreldes kolmandiku võrra vähem ehk iga miljoni reisija kohta 0,13 lennuõnnetuse läbi otsa leidnut. Aasta varem oli number 0,23.
Lennunduse õnnetuste suhtarv, mida mõõdetakse miljoni õhulennu kohta kaotatud Lääneriikides ehitatud lennukit, oli eelmisel aastal 0,81. See tähendab üht kaotatud lennukit 1,2 miljoni lennu kohta. Aastatagusega võrreldes on siin väike tagasiminek.
Keskmist kisuvad alla näiteks Aafrika ja SRÜ-riikide lennufirmad. 21 IATA liikmeslennufirmat aga tõstsid turvalisuse näitajaid. Liitu kuuluvate firmade vastav näitaja langes aastaga 0,68 pealt 0,52 peale. See võrdub ühe õnnetusega 1,9 miljoni lennu kohta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
“Ohutus on sektori prioriteet. Statistika näitab, et lennukitega reisimine on turvalisim, mida inimene saab teha," kommenteeris numbreid IATA tegevjuht Giovanni Bisignani.
Põhja-Aasias ei juhtunud eelmisel aastal ühtegi lennukikaoga õnnetust, maailma keskmisest paremaid näitajaid näitasid ka Põhja-Ameerika, Euroopa ja Aasia lennufirmad. Aafrika lennufirmade õnnetuste indeks on aga 2,6 korda kehvem maailma keskmisest. Viimase nelja aastaga on see samas paranenud, 2005. aastal ulatus number 9,21.
Kõige riskantsem on maailmas reisida aga SRÜ lennufirmadega, nende vastav indeks on pea kaheksa korda kehvem maailma keskmisest. Eelmisel aastal jäid lennufirmad ilma kolmest läänepäritolu lennukist.
Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide indeks on sarnasel tasemel Aafrika lennufirmadega. Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida näitaja on kaks korda kehvem maailma keskmisest.
Veerand eelmise aasta lennuõnnetustest juhtus õhkutõusul või maandumisel, kolmandikul õnnetustest täheldati lennufirma kasinat suhtumist turvalisusse.
Seotud lood
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.