Ent transport on läinud üpris kalliks, seega on ettevõttel soov maksta ikka ainult selle teenuse eest, mida talle osutatakse, ütles Rautakesko logistikajuht Indrek Reismann.
„Varem teostati vedu, peale seda tehti päevaraport, kuhu said aga kirja eeldatavad andmed. Palju oli sel puhul usalduse peal. Raske oli vaielda, kas sõit kestis 15 või 30 minutit vähem või mitte. Ent aasta peale teevad need minutid rahasse ümber arvestades ikka päris suure summa kokku. Eesmärk oli muuta sõidud jälgitavaks ja tõsta transpordi efektiivsust. Praegu juhid teavad, et neid jälgitakse, nende töö on muutunud hulga efektiivsemaks,“ lisas ta.
Seadmete kasutama hakkamise eesmärk oli Reismann sõnul tõsta efektiivsust ja tagada järelvalve. „Teenuse abil on meil võimalik näha mis kell ja kus oldi ning kus käidi. Saame välistada neid mõttetuid helistamisi, et saada teada, kus autod parasjagu on, kui peaks tekkima näiteks ootamatu vajadus veo järgi,“ kommenteeris ta, miks ettevõte otsustas GPS jälgimist kasutama hakata.
„Lähtusime masinate valikul, kuhu seadmed paigutati, sellest, mis teevad igapäevaselt ja päev läbi tööd. Praegu on seade kuuel masinal, võimalik, et paneme kevadhooajal mõned juurde.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Praeguseks oleme kasutanud 4 kuud. Seade ise maksab välja ostes 5000-6000 krooni, lisandub igakuiselt veel kuni 300 krooni internetikeskkonna kasutamise eest,“ rääkis ta teenusest.
„Miinuseid ei oskagi välja tuua. Mida läksime ostma, seda ka saime. Tähelepanu tasuks vast pöörata erinevate firmade poolt pakutavale masinate jälgimise võimalusele. Mõnel on see mugavam kui teistel,“ lisas ta.
Seotud lood
Laonduse arengut suunavad mitmed megatrendid, nagu tehnoloogia areng, globaliseerumine, keskkonnasäästlikkus, rahvastiku vananemine ja väärtushinnangute muutumine. Need trendid toovad kaasa vajaduse digitaliseerimise ja automatiseerimise järele, rohetehnoloogiate integreerimise ning töötajate oskuste arendamise vastavalt muutuvatele nõudmistele.