Eestlane paneb sõiduautod liikuma Transsiberi raudteel

„Transsiberi raudtee transpordiskeemi eelis on just see, et otseveol mööda maismaasilda tagatakse kauba liikumise maksimaalne kiirus. Traditsionaalne meretee Kaug-Idast Balti mere sadamatesse võtab aega 30-40 päeva. Sinna tuleb lisada transport sadamatest Moskvasse või Kesk-Venemaale ja Uurali. Kokku võib periood tootjalt tarbijani võtta aega 45st kuni 60 päevani. See on marsruut, mida mööda tänaseni liigub 90% kõigist Kaug-Idas toodetud sõiduautodest ja 75% kõigist Kaug-Ida konteinerveostest Venemaale. Vedu mööda Transsiberit on tunduvalt kiirem ja näiteks Zarubino – Moskva (Mikhnevo) rongid sõidavad selle vahemaa keskmiselt 10 ööpaeva jooksul. Kui siia lisada 2-3 päeva Kaug-Ida sadamas vajaminevat aega ja 3-4 päeva transporti tehasest (kas Jaapanis, Koreas või Hiinas) Venemaa Kaug-Ida osasse, siis kogu aeg, mis kulub transpordile on maksimaalselt 15-20 päeva. See on kordades kiirem kui tänane levinud teekond. Lisaks tuleb arvestada, et sisenemine Kaug-Idas annab võimaluse ka kiiremini ja palju odavamalt transportida kaupu Venemaa Uuralide ning Siberi piirkondadesse ning samuti teostada transiitvedusid Kesk-Aasia regiooni sh eelkõige Kasahstani,“ selgitas Varek raudtee eeliseid.

Traditsiooniliselt on Eesti olnud Venemaa ekspordile märkimisväärseks transiidikanaliks, kommenteeris ta Eesti transiidi võimalusi Venemaalt vaadatuna. „Tänaseks on situatsioon teada tuntud põhjustel muutunud. Võimalused on kindlasti olemas, kuid just vastupidisel suunal, ehk Venemaale importsuunal. Seda just eelkõige konteinerkaupade osas. Lisaks võib Eesti kaasa rääkida sõiduautode ja tehnika vedudel. Selleks on eeldused olemas, tuleb lihtsalt selles valdkonnas rohkem aktiivsemalt tööd teha.

Samuti on Eestil eeldused jätkuvalt osaleda Hiina ja Kesk-Aasia ühendamises Euroopaga. Ilma Venemaata seda teha on raske, sest maismaasild läbib ka Eesti idanaabrit. Kiire ja perspektiivne maismaaühendus Hiina ja Kesk-Aasia riikidega võib tulevikus palju suuremat rolli mängida. Samas on siin ka palju konkurente ning eelkõige Läti, Leedu, Poola, Saksa ja Soome logistikafirmad üritavad aktiivselt pakkuda teisi riike läbivaid kaubakoridore,“ lisas ta.

Ta nentis, et Eesti positsioon osalemaks transiidiketis sõiduautode transpordil Venemaale on suhteliselt minimaalne. „Eesti sadamad teenindavad kodumaist ja Baltikumi turgu. Viimaste aastate jooksul on hakatud teenindama ka Venemaale ja Kesk-Aasiasse suunduvaid kaubavoogusid. Hinnanguliselt läbis 2008. aastal Eestit 80 000 sõiduautot, millest pooled liikusid Venemaale ja läbi Venemaa Kesk-Aasiasse. Seega suures pildis moodustab Eesti veidi üle 1% kogu Venemaa sõiduautode transporditurust.

Samas on viimaste kuude trendid turgu muutnud ja Eesti väljavaated, seoses majandussurutisest tuleneva vajadusega ladustada täiendavaid mahtusid lähivälismaal, on suurenenud. Tänaseks on Sillamäe sadamas ladustatud rohkem kui 25 000 sõidukit, mis kõik on mõeldud Venemaa turule. Lisaks Sillamäele, on laopinnad maksimaalselt kasutuses ka Paldiski Lõuna- ja Põhjasadamates. See on unikaalne võimalus. Sest pakkudes kvaliteetset teenust konkurentsivõimelise hinnaga loob hea eelduse, et tänased ajutised kliendid ka edaspidi jätkavad Eesti sadamate teenuste kasutamist. Loodan, et Eesti sadamaoperaatoritel on nutti sellest võimalusest kinni haarata ja pakkuda teenust, millega rahvusvahelised autotootjad rahule jääksid.Samas on konkurentsivõimelisuse aluseks mitte ainult toote kvaliteet, vaid ka hind. Siinkohal on vajalik majanduspoliitika riiklikul tasemel ning koostöö Venemaa Föderatsiooni vastavate instantsidega. Raudteetranspordi konkurentsivõimelisuse tõstmiseks on vajalik Eesti Raudtee tihendatud koostöö Venemaa Raudteega, seda nii infrastruktuuri arendamise, kui rahvusvaheliste kaubaveoste hinnapoliitika väljatöötamise vallas,“ selgitas Varek.

Loe intervjuu pikemat versiooni Äripäeva Transpordi ja Logistika infolehest.