29.01.09, 13:39

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Väikesadamatelt plaanitakse võtta üüratu riigilõiv

Riigikogule esitatud seaduseelnõu kohaselt tuleb väikesadama ehitus- ja kasutusloa eest olenevalt ehitise suurusest maksta vähemalt 500 000 krooni.

Väikesadamate liidu juhatuse esimees Jaak Reinmets ütles Maalehele, et muude ehitistega võrreldes oleks sadama ehitus- ja kasutusluba siis sada korda kõrgem ja see ei ole loogiline.

Väikesadamate juhid on mures, et uue sadamaseaduse eelnõu järgi tuleks neil ehitus- ja kasutusloa eest välja käia vähemalt pool miljonit krooni riigilõivu. "See on sama suur summa, kui kulub võib-olla kogu sadama rajamiseks," tõdes väikesadamate liidu esimees Jaak Reinmets. "Eelnõusse märgitud riigilõivud pidurdavad sadamate, eeskätt väikesadamate arengut.

Sadama riigilõiv ei tohiks olla suurem mis tahes muu ehitise omast, arvas väikesadamate liidu juht, kes tõi näiteks elumaja ehitus- ja kasutusloa, mille eest tuleb kohalikule omavalitsusele maksta kuni 5000 krooni.

Reinmets juhtis tähelepanu ka sellele, et näiteks väikesed kalasadamad ei hakka omanikele iialgi nii palju kasu tooma, et need end ära tasuks. Praegu kehtiva sadamaseaduse järgi sadamasse ehitades riigilõivu ei võeta.

AS Saarte Liinide arendusdirektori Peeter Oopkaubi sõnul ei tohiks sadamasse ehitamisel olla riigilõivud kõrged. "Meie teeme korda riigisadamaid, seega meie puhul tähendaksid kõrged riigilõivud raha riigi ühest taskust teise tõstmist, keeruliseks teeb see aga erasadamate arendamise," märkis Oopkaup.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis välja töötatud sadamaseaduse eelnõu menetleb Riigikogu majanduskomisjon. Selle esimees Urmas Klaas tunnistas, et ka talle tundusid eelnõus olevad riigilõivumäärad põhjendamatult kõrged. Vajaduse neid alandada tõstatas ta oma sõnul juba töörühma esimesel koosolekul rohkem kui kuu aega tagasi.

Selle kohta, kui suur peaks riigilõiv olema, ei tahtnud Klaas aga arvamust avaldada enne, kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium pole teinud Riigikogu majanduskomisjonile seaduseelnõu parandamise ettepanekut koos riigilõivu arvutamise valemiga. Parandusettepaneku riigilõivude olulise vähendamise kohta teeb ministeerium veel sel nädalal, edastas juriidilise osakonna juhataja Eva Vanamb. Taütles, et ministeeriumi uus ettepanek näeb ette viia sadamate riigilõivud teiste ehituslubadega sarnasele tasemele.

Seotud lood

Sisuturundus

02.12.24, 10:27

Maksuvõlglaste arv on kasvanud 35%, pankrotis ettevõtete arv 48%

Eesti ettevõtlusmaastikul on viimastel aastatel ilmnenud murettekitav trend: maksuvõlgade ja pankrottide arv kasvab märgatavalt. Statistika näitab, et maksuvõlglaste arv on viimase kolme aastaga suurenenud 35% ning pankrotis ettevõtete arv koguni 48%. Sellises olukorras on oluline, et ettevõtted saaksid oma võlanõuded kiiremini ja efektiivsemalt lahendatud. Siin tulebki appi Infopanga võlaregister, mis pakub innovatiivset ja praktilist lahendust võlgnikega tegelemiseks.