• 22.01.09, 09:09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maaomanike jonn lükkas ristmiku ehituse uppi

Vaidlused riigi ja maaomanike vahel uue Väo ristmiku alla jäävate kinnistute ostuhindade üle on takerdanud asjaajamist ja pööranud teelõigu ehituse pea peale. Novembris müüs Rainer Hinnole kuuluv firma oma maad riigile, teenides ostuhinna 67kordselt tagasi.
Tallinna ühe suurima tee-ehitusprojekti Väo-Maardu teelõigu ja kahe ristmiku alla jäävate maade ostuks firmadelt ja eraisikutelt on riik kulutanud 72 miljonit krooni, kirjutas Äripäev. Suurima tehingu tegi riik mullu novembris, kui ostis suurimalt maaomanikult AS Favorte ja selle tütarfirmalt BRT Invest 14 kinnistut kokku 40 miljoni krooni eest.
Favorte sai maaomanikuks 1997. aastal, kui ta ostis Karl-Johannes Tomsoni käest kokku 68 601 ruutmeetrit talumaad 1,4 miljoni krooniga.
Väo ristmiku lähedal asuva Plaasi talu peremees Mati Kanarbik meenutas, et Favorte-nimeline firma avaldas aastaid tagasi soovi temalt ristmiku alla jäävad maad ära osta. "Meil oli õega kaks kinnistut, mis oleksid ristmiku alla jäänud ja mida Favorte tahtis meilt ära osta. Mina müüsin siiski riigile," ütles Kanarbik.
Esimest korda astus riik ehk maadeküsimusi lahendav maanteeameti maabüroo Favorte omaniku Rainer Hinnoga kontakti 2005. aastal, kuid siis keeldus firma kinnistuid müümast.
"Jah, see hind oli liiga madal ja ei sobinud. Seetõttu jäi tehing toona ära," tunnistas Hinno.
Kas 40 miljonit on hind, mis firma lootis riigilt saada? "Tegelikult pakkus maanteeamet meile alguses rohkemgi, kuid siis öeldi, et hinnad on langenud," ütles Hinno.
Väo-Maardu teelõigu projektijuht, maanteeameti ehitusosakonna juhataja kt Andres Brakmann möönis, et läbirääkimisi alustati maaomanikega juba kolm aastat tagasi.
"Osa eraomanikke ja firmasid oli nõus oma maa müüma riigile, osa mitte. Favortet kolm aastat tagasi tehtud hinnapakkumine ei rahuldanud, ta ootas, et kinnistu hinnad tõuseksid. On juhtumeid, kus kahetsusväärselt takistatakse protsessi ja seega kogu ehituse algust," rääkis Brakmann.
Mis puudutab riigi ostetavaid kinnistuid, siis ulmelisi summasid nende eest omanikud küsida ei saa, sest kinnistutele tellitakse hindamisakt, mille alusel hind määratakse, rääkis Brakmann.
"Hind võib varieeruda maksimaalselt pluss-miinus 5 protsenti, mitte rohkem," kinnitas Brakmann.
Vaadates Väo ristmiku detailplaneeringut ja ASile Favorte (endise nimega AS Reinhard) kuulunud kinnistuid, tundub, et firma teadis täpselt detailplaneeringu piire ja ristmiku alla jäävaid kinnistuid. Need kinnistud, kust riik ei ihaldanud ristmikuks üht nurkagi, müüs Favorte aegsasti maha.
Justkui teades, et detailplaneering ja ristmiku ehitus lõpeb Lagedi tee 3b ja 4b kinnistutega, on Favorte needki 2001. aastal üles ostnud. Riik maksis novembri lõpus nende eest firmale vastavalt 2,15 miljonit krooni ja 88 000 krooni.
Kas Favorte teadis, mis kinnistud maha müüa ja mida tulevikus riigile müüa?
"Te olete valel teel, see on juhus," lausus Favorte omanik Rainer Hinno. Ehkki kinnistud tükeldati 2003. aasta suvel, said Hinno sõnul nemad detailplaneeringust ja ristmiku täpsest asukohast teada 2003. aasta lõpus.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 22:54
Vastukaalutõstukid ‒ miks on tarvis ja mida valida?
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele