Reaalpalga kasv, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, jäi teist kvartalit järjest kolme protsendi piiresse. III kvartalis oli reaalpalga kasv 3,5%, II kvartalis 3,4%. Viimati oli reaalpalga kasv nii väike 2004. aasta IV kvartalis (3,3%).
2008. aasta III kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 16 865 krooni ja tunnis 119,63 krooni. Eelmise aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus 15,1% ja tunnis 14,6%. Logistikas oli see 18 298 krooni kuus ja 121,31 krooni tunnipalga kohta.
Keskmine brutokuupalk tõusis eelmise aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse ning metsamajanduse tegevusalal vastavalt 40,1%, 25,4% ja 25,2%. Kõige vähem tõusis brutokuupalk ehituse, töötleva tööstuse ning hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal vastavalt 8,6%, 12,0 ja 12,3%.
Keskmine brutotunnipalk tõusis eelmise aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi, metsamajanduse ning põllumajanduse ja jahinduse tegevusalal vastavalt 65,9%, 27,4% ja 22,7%. Kõige vähem tõusis brutotunnipalk ehituse, töötleva tööstuse ning veonduse, laonduse ja side tegevusalal vastavalt 9,5%, 9,7% ja 11,2%.
Keskmine brutopalk oli juulis 12 606 krooni, augustis 12 414 krooni ja septembris 12 527 krooni.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.