Tõstukijuht, kui ohutu on sinu töökeskond?

Sageli tõstukijuhid ei tea ega ole ka informeeritud nende tervist ohustavast, kirjutas Willenbrock Baltic OÜ müügijuht Marek Ploom.

Vibratsioontõbi on ohtlik haigus ning see tekib ülenormatiivsest kohalikust vibratsioonist Vibratsioontõve puhul täheldatakse kätes väikeste veresoonte häireid, näit spasme. Esinevad valud ja "suremistunne" kätes, peamiselt öösiti. Labakäed kardavad külma. Vahel esineb sõrme või sõrmede valgenemist külma käes. Diagnoositakse polüneuriiti ehk mitmenärvipõletikku, artroosi jm. Üldvibratsioon põhjustab kesknärvisüsteemi funktsionaalseid häireid ja valusid jalgades ning nimmepiirkonnas. Sageli esineb nimme-ristluu radikuliiti. Ammu on tähele pandud, et müra tugevdab vibratsiooni tervist kahjustavat toimet.

30.04.2007 valitsuse määrusega  nr 109 sätestatakse töökeskkonna vibratsiooni piirnormid, vibratsiooni mõõtmise kord ning tööandja kohustused vibratsioonist tingitud terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks.

Töötaja üldvibratsiooniga (mehaaniline vibratsioon, mis ülekantuna kogu inimese kehale sisaldab endas ohtu tööliste tervisele ja ohutusele, eriti just selja alaosa haiguste ja lülisamba traumade tekkeks) päevase kokkupuute A(8) piirnorm on 1,15 m/s2.

Kui päevane kokkupuude üldvibratsiooniga A(8) ületab 0,5 m/s2 (edaspidi üldvibratsiooni meetmete rakendusväärtus), tuleb rakendada vibratsiooni mõju vähendavaid abinõusid.

Kui ettenähtud kokkupuute rakendusväärtused ületatakse, rajab ja rakendab tööandja tehniliste ja/või korralduslike meetmete programmi, mis on kavandatud vähendama miinimumini kokkupuudet mehhaanilise vibratsiooniga ja kaasnevaid riske, võttes eriti arvesse:

a) muid töömeetodeid, mis nõuavad väiksemat kokkupuudet mehhaanilise vibratsiooniga;b) selliste sobiva ergonoomilise disainilahendusega asjakohaste töövahendite valikut, mis tehtavat tööd arvestades tekitavad võimalikult vähe vibratsiooni;c) abiseadmete tagamist, mis vähendavad vibratsioonist põhjustatud vigastuste ohtu, nagu istmed, mis vähendavad tõhusalt üldvibratsiooni, ja käepidemed, mis vähendavad kohtvibratsiooni;d) töövahendite, töökoha ja töökohasüsteemide sobivaid hooldusprogramme;e) töökohtade disainilahendust ja paigutust;f) töötajate piisavat teavitamist ja koolitust töövahendite õigeks ja ohutuks kasutamiseks, et vähendada töötajate kokkupuudet mehhaanilise vibratsiooniga miinimumini;g) kokkupuute kestuse ja intensiivsuse piiramist;h) sobivaid tööplaane koos piisavate puhkeaegadega;i) rõivastuse tagamist kokkupuutuvate töötajate kaitseks külma ja niiskuse eest.Ühelgi juhul ei tohi töötajate kokkupuude ületada kokkupuute piirväärtust.Kui vaatamata tööandja võetud meetmetele käesoleva direktiivi järgimiseks ületatakse kokkupuute piirväärtust, võtab tööandja viivitamatult meetmeid kokkupuute vähendamiseks kokkupuute piirväärtusest allapoole. Ta leiab kokkupuute piirväärtuse ületamise põhjused ning muudab vastavalt kaitse- ja ennetusmeetmeid, et vältida selle uut ületamist.

Müra korral oleks vastavad näitajad järgmised:

Töötajale mõjuva müra päevane kokkupuutetase (8-tunnise tööpäeva korral) ei tohi ületada 85 dB(A) ja müra tipphelirõhk (ka impulssheli korral) ei tohi ületada 137 dB(C). Kui töötaja müraga kokkupuutetase ületab 80 dB(A) või tipphelirõhk 135 dB(C) , tuleb rakendada müra mõju vähendavaid abinõusid.

Seega oleks iga tõstukijuhi tervise huvides vajalik teada kui ohutu on nende töövahend. Müra kohta peaks olema iga tõstuki kasutusjuhendis märge või siis vastav kleebise masinas endas. Vibratsioon sõltub eelkõige pinnase kvaliteedist, mille peal tõstukiga sõidetakse.

Kvaliteetsemate tõstukite tootjad on suutnud vähendada vibratsiooni, paigaldades kummipuksid sõlmkohtadele nii sillas kui ka masti kinnituses. Müra puhul on püütud mootor võimalikult hästi isoleerida ning kasutatakse erinevaid kontrollsüsteeme, mis ei lase mootoril töödata ilma vajaduseta täispööretel.

Vibratsiooni ja müra mõõtmisega tegelevad Eestis näiteks tervisekaitseinspektsioon.