Tallinna Tehnikakõrgkooli õppeprorektor Enno Lend kommenteeris eile Äripäeva rubriigis Logistika, et vaid Koidula piiripunkti lähedus Valka planeeritavaid logistika- ja tööstusparke ei toida.
Samas võib tema sõnul loota, et Valgat hakkavad tulevikus läbima arvestatavad logistikakoridorid nagu Rail Baltica, Via Hanseatica ja Baltic Tangent Logistics. Positiivse stsenaariumi korral võiks mõelda Venemaa ja Kesk-ning Lõuna-Euroopa vahelise kaubavedude arengule. Teisalt Venemaa ja Lõuna-Rootsi ning Taani kaubavedu meri-raudtee või meri-raudtee modaalsuses.
Kuna ida-lääne ja ka põhja-lõuna suunalistel kaubavedudel on välja kujunenud enamkasutatavad marsruudid, siis Valga logistikapargi arengu seisukohalt on vaja analüüsida, kas on võimalik muuta olemasolevaid veoskeeme ja jaotada ümber kaubavoogusid ehk avastada põhjused, miks operaatorid võiksid panustada Valga suunale.
Operaatorid vaatavad infrastruktuuri valmisolekut. Praegu jääb Valga peamistest kaubavoogudest kõrvale. Kindlasti mängib olulist rolli Koidula lähedus, kuid logistikapargi ja piirijaama koostöömudelit on praegu raske hinnata. Kaubavedude ja muude logistikateenuste seisukohalt tuleks püstitada arenguline hüpotees Valgast kui piirilinnast Euroopa Liidu piiril ja töötada välja võrgustiku stsenaariumid (Läänemere maade suuremad logistikakeskused ja tarnepiirkonnad) ning kaardistada logistikapargi potentsiaalsed strateegilisi partnerid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.