Vabariigi valitsus muutis „Transpordi
infrastruktuuri arendamise investeeringute kava” ning jättis järjekordselt
välja ühistranspordi arenguga seotud projektid.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi välisprojektide hindamiskomisjon jättis juba kevadel hindamata kümme Tallinna linnavalitsuse poolt esitatud välisraha taotluse projekti, mille hulgas olulisemaks on ühistranspordi arenguga seotud projektid, teatas linnavalitsus.
Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on Transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava eelistusnimekirjast projekti “Tallinna tramm” ning „15 madalapõhjalise liigendtrolli hankimine” väljajätmine suur hoop ühistranspordiliikluse arendamisele Tallinnas.
„Pole raske ette näha, et elanikkonna transpordivajaduste rahuldamisel kasvab lähiajal märgatavalt ühistranspordi osatähtsus, kuna kütusehindade tõus sunnib üha rohkem eraautode kasutajaid otsustama linnaliikluses ühistranspordi kasuks. Seda silmas pidades peaks nii riiklikul kui kohalike omavalitsuste tasandil olema kõige prioriteetsemaks suunaks ühistranspordi arendamine, mis looks kättesaadavad liikumisvõimalused nii keskmise kui väikese sissetulekuga inimestele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ühistranspordi keskseks struktuuriks suurlinnades on rööbastransport, eriti elektertransport kui kõige ökonoomsem ja keskkonnsõbralikum ning suure veovõimega ühistranspordiliik. Viimase 15 - 20 aasta jooksul on enamikes Euroopa suuremates linnades pöördutud trammivõrgu taaskasutuselevõtu ja laiendamise juurde, kus reisijate teenindamine toimub mugavate kaasaegsete trammidega.
Valitsuse otsus mitte toetada ühistranspordi arengut Tallinnas on kahetsusväärne ja lükkab oluliste liiklusküsimuste lahendamist edasi ning muudab lahendused tulevikus veelgi kallimaks,” lisas Mutli. „Eriti raske on mõista valitsuse otsust majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi selle aasta 19. märtsikirja valguses Tallinna linnapeale, kus hindamiskomisjon soovitab Tallinna linnal “”Tallinna trammi” projekti uuringutega jätkata, kuna keskkonnasõbralik ühistransport on riigi prioriteet.”
Seotud lood
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.