Saaremaa püsiühenduse ligi kolm aastat
tagasi euroliidu miljonite toel valminud finants- ja keskkonnaanalüüs osutus
Soome ekspertide hinnangul kehvaks ja seetõttu lükkuvad järgmised uuringud edasi
ja Euroopa Liit võib osa rahast tagasi nõuda.
2005. aastal sõlmis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Taani firmaga Ramboll Danmark AS lepingu Saaremaa püsiühenduse projekti finantsmajandusliku analüüsi ja keskkonnamõjude eeluuringute koostamiseks. Ramboll võttis appi kaks Taani konsultatsioonifirmat, kirjutas Postimees.
Septembris 2006 valminud töö maksis üle kuue miljoni Eesti krooni, millest 4,5 miljonit tuli Euroopa Liidu (EL) programmist ISPA, mis toetab sildade ja teede ehitamist.
Et EL nõuab kõikide ISPA rahastatud ettevõtmiste üle järelevalvet, tellis maanteeamet sel kevadel taanlaste tehtud uuringule ekspertiisi Soome firmast WSP Finland OY, rääkis majandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Kalev Vapper.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ajalehe Meie Maa andmeil panidki soomlased taanlaste uuringule hindeks «nõrk». Nimelt ei anna analüüs vastust olulisimale küsimusele: milline võimalikest trassidest on parim, selle asemel pakuvad taanlased välja kolm võimalikku ühendusteed.
Seotud lood
Kuidagi on läinud nii, et juba aegade algusest alates on maailma loodud väga erinevaid inimesi. Kõigil omad soovid, eelistused ja vajadused. Mõnele meeldivad suured sedaanid, teistele aga väledad sportautod, kolmandad janunevad jalustrabava luksuse järele. Nimekiri võiks kujuneda lõpmatuks. Mina olen aga paadunud busside, mahtuniversaalide ja „pirukate“ fänn, kirjutab autohuviline Väino Laisaar.