Lennufirmad uurivad põhjalikult iga oma
tegevuse sammu bituumenist taevani ning lennukisabast kuni ninani, otsides uusi
võimalusi, et kärpida kasvavaid kütusearveid.
Lennukite kaalu vähendamiseks pestakse lennukite mootoreidsagedamini, et tahmast lahti saada, tualettruumi tarbeks võetakse vähem vett kaasa ning reisijate istmed vahetatakse kergemate mudelite vastu välja.
Kõrgemast kütusehinnast tekkiv finantslöök on eriti terav lennufirmade jaoks, kuna see on nende jaoks suurim kulu. Õhutranspordi Assotsiatsiooni(Air Transport Association) andmetelkulus kaheksa aastat tagasi 15 protsenti lennupileti hinnast kütusekulude katteks, kuid nüüd on see tõusnud40 protsendini, kirjutas iht.com.
Kui kütusehinnad jäävad sinna, kus nad on, siis Ameerika lennufirmad kulutavad kokku sellel aastal 61,2 miljardit dollarit ehk 618,1 miljardit Eesti krooni kütusele – mis on viis korda rohkem kui aastal 2002, kui reisimine kukkus järsult pärast 2001. aasta septembri terroriakti.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Iga kütusehinna tõus, mis on tõusnud juba 84 protsenti võrreldes eelmise aastaga, tõstab survet vedajatele, näiteks Boeing 737võtab 26 498 liitrit.
Lennufirmad tõstavad hindasid ninglisatasusid niipalju, kui suudetakse suuremaid kulutusi kõrvale kallutada, kuid ühest hetkest jäävad reisijad koju. Seetõttu otsivad vedajad iga uut võimalust, kust annab kokku hoida.
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.